"Pealtnägija": riik rikkus pankrotistunud Avies'i tegevuse lubamisega seadust

Video
Anna Gavronski
27.04.2016 20:40
Rubriik: Eesti

1. aprillil teatati saartega ühendust pidanud ja pankrotistunud Aviesi lennusertifikaadi peatamisest. Seejuures polnud tegemist ainult pisieksimustest tingitud otsusega, vaid firma tegutses pahatahtlikult juba pikemat aega, muuhulgas näiteks kustutas ja kaotas mustade kastide salvestisi. Seaduse järgi oleks riik pidanud pankrotistunud Aviesi tegevuse katkestama juba ettevõtte pankroti väljakuulutamisel mullu juunis, aga ometi seda ei teinud.

Eesti lennuamet, kes tegeleb riigipoolse tehnilise järelevalvega, on alates 2013. aastast teinud Aviesile kuus ettekirjutust, mida on kordades rohkem kui teistel Eestis opereerivatel lennufirmadel.

Juba aastal 2014. aastal ähvardas lennuamet ettekirjutuse täitmata jätmise puhul Aviesi lennusertifikaadi kuueks kuuks peatada. 2015. aasta mais tehtud ettekirjutuses korratakse hoiatust, kus seisab ka mustvalgelt, et Avies ei vasta nõuetele, "mistõttu on intsidentide, tõsiste intsidentide või koguni lennuõnnetuse toimumise tõenäosus suur." Sellegipoolest lasti firmal edasi lennata.

"Kui meil on olemas info, et see viga või tõenäosus on kõrvaldatud, miks peaksime inimesi ilmaasjata alarmeerima," märkis lennuameti peadirektor Kristjan Telve.

Tänavu 1. aprillil peatas Eesti lennuamet Aviesi lennusertifikaadi, sest firma polnud pärast korduvaid hoiatusi ja ajapikendust puudusi kõrvaldanud. "Selliseid otsuseid ei tehta kergekäeliselt, kui ei ole just otsest ohtu inimeste eludele ja tervisele," selgitas Telve.

Majandusministeeriumi kriitilisele hinnangule meetmete võtmist ei järgnenud

Miks pankrotis firmal lubati Eestis edasi lennata, püüdis "Pealtnägija" uurida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt novembrist saati. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal tollal "Pealtnägija" jaoks aega ei leidnud.

Rootsi ametkonnad teatasid viimase kahe aasta jooksul korduvalt nii lennuametile kui majandusministeeriumile, et Avies on probleemne nii tehniliselt kui finantsiliselt. Majandusministeeriumi enda analüüs ütles juba 2015. aasta alguses ühemõtteliselt, et Aviesi majanduslik seis võib oluliselt mõjutada lennuohutust. Ometi midagi ei järgnenud.

Märtsi keskel üritas "Pealnägija" uuesti Michalilt intervjuud saada, kuid pressiesindajate sõnul ministril aega ei olnud. "Ma kardan, et kahjuks seekord välja ei tule, aga kui sul on veel küsimusi, siis äkki kirjalikult jõuab vastata, aga kohtumist ei jõua organiseerida kahjuks," ütles "Pealnägijale" tollal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonnajuhataja Rasmus Ruuda.

Lõpuks, kui Michal ei vastanud ka otse talle tehtud kõnedele, ootas "Pealtnägija" teda valitsuse istungi järel Stenbocki maja ees.

Tere minister Michal, tahaks teiega natukene rääkida Aviesist ja saartevahelisest lennuühendusest? – Lepime aja kokku, mul on kohtumine Riigikogus. – Aga ma olen pool aastat üritanud Teiega aega kokku leppida? – Mul on Riigikogus kohtumine. – Üks küsimus, üks küsimus? – Riigikogus on mul kohtumine. Ärge tehke nii.

Kohtumine tänaval mõjus ja tund aega hiljem sai "Pealtnägija" Michaliga kokku ning uuris, miks Avies lendas nii kaua, kuigi Euroopa määruse järgi ei tohi lennuettevõtet juhtivad isikuid olla pankrotivõlglased – Allan Sollil on aga pankrotis firmasid mitu.

"Ma saan ainult eeldada, et pankrotti ei olnud selleks hetkeks välja kuulutatud ja pankroti osalised ehk võlausaldajad eeldasid ettevõtte tervenemist sellest protsessist. Aga kõiki neid majandusküsimusi rääkige ikka Aviesi endaga, mitte majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga," ütles Michal.

Pärast intervjuud saatis ministeerium kirjaliku seisukoha, öeldes, et kuna pankrotivõlgnik tähendab antud kontekstis füüsilist isikut ehk eraisikut, siis kõik on okei. Pankrotis on ettevõte Avies, aga mitte tema endine juht ja omanik Allan Soll. Kui Michal ütleb, et Soll isikuna ei olnud probleem, siis lennuamet käsitleb asja erinevalt ning nende jaoks oli just Soll probleem – ta vahetati tegevjuhi kohalt välja kaks kuud pärast pankrotti.

"Lennutegevusloa kehtimise ja pankrotiprotsessi ajal vahetati Allan Soll tegevjuhi kohalt välja. Seega, sellel ajal, kui Allan Soll oli pankrotiga seotud, ta ettevõtet ei juhtinud, vaid selleks määrati meie ettekirjutusest tulenevalt teine isik. Kes on omanikud, see on teine teema. Omanikud lennuohutusaspektist sellist rolli ei mängi," selgitas Telve.

Kõigest olenemata jääb ikkagi küsimus, miks riik lasi üdini probleemsel Aviesil nii kaua tegutseda. "Pealtnägija" küsis, kas sulgemisega võidi oodata nii kaua seetõttu, et mingil hetkel saaks Nordica jalad alla ja ta oleks võimalik sellele uuele hankele kandideerida?

"Ei, seda ma peaks küll ebatõenäoliseks, sest minu isiklik hoiak on algusest peale olnud, et lennuohutuses ei tohi teha ühtegi kompromissi. Kui on mingeid kahtlusi selles osas olnud, oleme alati palunud, et lennuamet teeks oma järelevalvet. Kui on küsimusi, siis pole mingit kahtlust, siis need sertifikaadid tuleb peatada. Mingisuguseid muid seoseid sealt otsida on meelevaldne", ütles Michal.

Mustade kastide salvestisi kustutati tahtlikult

Tekib küsimus, kuidas Aviesil niigi kaua lennata lubati, sest firma tegutses selgelt ebaausalt, mida tõendavad firmaga juhtunud õnnetused ja äpardused. Viimase kolme aasta jooksul on Aviesil olnud vähemalt viis ohtlikku intsidenti. Neli neist juhtusid Rootsis, üks ka 28. oktoobril 2013 Kärdlas.

Ohutusjuurdluse raporti järgi kaotasid tol esmaspäeva hommikul Aviesi piloodid Kärdlast õhkutõusmisel kontrolli ja lennuk 17 reisijaga pardal sõitis rajalt välja. Firma esindajad teatasid ajakirjandusele, et lennukiratas käis korraks üle muru ja mingit ohtu polnud. Hilisem raport fikseerib seevastu selgesti, et tegelikult kaotasid piloodid umbes seitsmeks sekundiks masina üle kontrolli ja lennuk pööras ise järsult rajalt paremale ning põrutas 35 meetrit üle muru enne, kui piloodid selle uuesti kontrolli alla said.

Märkimist väärib raportis väide, et meeskond kustutas kokpiti helisalvestise intsidendi hetkest ning uurijatel tuli see hiljem taastada, samuti see, et helisalvestised olid korduvalt kadunud ka Aviesi Rootsi intsidentide puhul.

"Tol hetkel kehtis teine regulatsioon ja selle kohaselt pidid salvestused säilima 30 minutit kuni kaks tundi, olenevalt salvesti tüübist. Vastav salvestisseade on olemas olnud kõigil Aviesi lennukitel. Teine asi on see, et pärast 30 minutit või kahte tundi kirjutatakse see salvestis süsteemi poolt automaatselt üle," selgitas Telve.

Rootsi pilootide ühenduse esimehe Martin Lindgreni sõnul on kõige murettekitavamad lennufirma raportid. "Piloodid ei teatanud nendega juhtunud intsidentidest. Seega ei teadnud midagi Rootsi lennuohutusamet ja ei teavitatud ka Eesti lennuametit," märkis Lindgren.

"Kui me räägime tahtlikust kustutamisest, siis seda kindlasti ei olnud, vaid see toimus süsteemi poolt, mida nägi ette regulatsioon, nagu ka Kärdla intsidendi puhul," selgitas Telve.

Aviesile tuli selline otsus üllatusena

Konkreetse raporti koostanud ohutusjuurdluse keskus kinnitas aga "Pealtnägijale", et helisalvestised kustutati Kärdla intsidendi puhul teadlikult, kuid mitte kedagi ei karistatud. Tehnilistes üksikasjades võibki vaidlema jääda, kuid isegi lennuamet möönab, et Aviesi käitumine sertifikaadi katkestamise päeval oli jantlik.

"Me oleme väga üllatunud, et lennuametist selline otsus tuli. Meil on turvalisusega kõik absoluutselt korras,“ rääkis Aviesi piloot Aleksander Tšesnokov 1. aprillil "Aktuaalsele kaamerale".

Talle sekundeeris Aviesi osanik Allan Soll, kes väitis eri kanalites, et kuuleb loa peatamisest esimest korda ajakirjanikelt. "Jah, meile oli tänane otsus küll ootamatu. Meie poolt vaadatuna on need puudused likvideeritud, millest lennuamet kirjutab," ütles Soll samal päeval „Aktuaalsele kaamerale“.

1.aprilli hommikul tahtis Telve lennuametis koos oma töötajatega sertifikaadi peatamise otsust Sollile ja Aviesi tegevjuhile kaasa anda, kuid nood keeldusid ja lahkusid. Kui lennuamet saatis dokumendid DHL-iga samal päeval Aviesi kontorisse, ei lastud kullerit sisse. Ehkki Soll peitis end tol päeval ametnike ja ajakirjanike eest, oli ta samal õhtul oma näitlejatarist abikaasa kõrval kuulsa teatridiiva sünnipäeval.

Ka "Pealtnägijale" keeldus Soll hoolimata korduvast pakkumisest kaamera ees intervjuu andmisest ja lubas vastata küsimustele kirjalikult. Lõpuks otsustas ta mitte vastata konkreetsetele küsimustele, vaid saatis üldisema vastuse.

Peale varem mainitu teatas Soll, et "oleks eksitav vaadelda mingit ühte valdkonda, samas tehes järeldusi kogu operaatori käitamise kohta." Solli sõnul jätkab Avies tänaseni lennuametiga konstruktiivset koostööd olukorra lahendamiseks, et otsuses mainitud puudusi kõrvaldada.

Jaanuaris algatas riigiprokuratuur Aviesi kriminaalasja, väidetava lennukiosade laiali tassimise suhtes võlausaldajate selja taga.

Märtsi alguses selgus, et kokku on firmale tehtud vähemalt üheksa ettekirjutust, kusjuures üks samal päeval, 6. novembril, mil "Pealtnägija" tegi Kristjan Telvega esimese intervjuu. Tegu on ettekirjutusega, mis lõpuks viiski lennusertifikaadi peatamiseni. Miks lennuameti peadirektor toona ettekirjutuse maha vaikis?

"Me ei saa avaldada informatsiooni enne, kui see ei ole jõustunud ja sellest lähtuvalt ei saa ma ka öelda seda, kas ja kui palju ettekirjutusi ma oleks allkirjastanud, neid täna on olnud. Seda saab avaldada siis, kui ettekirjutus on jõustunud ja see on täidetud," põhjendas Telve.

Kuigi pole selge, miks lennuamet tegi alles pärast mitmeid ettekirjutusi lauskontrolli ja mitte varem, siis nende endi sõnul polnud selleks enne vajadust.

Kui lennuamet kontrollib tehnilist poolt, siis majandusministeerium peab jälgima lennufirmade ärilist tervist. Euroopa määrused ütlevad, et lennufirma juhid ei tohi olla pankrotivõlglased. See tähendab, et pankrotis firma ei tohi lennata. Avies on pankrotis eelmise aasta jaanipäevast.

"Kui Rootsis läheks lennufirma pankrotti,võtaks lennuamet neilt tegevusloa kohe ja lõplikult ära. Majandusraskustes lennufirmat ei peeta turvaliseks," märkis Lindgren.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA

Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse. Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!