Värska-Saatse maantee halb seis on kohalikud vihale ajanud

Video
Mirjam Nutov
28.04.2016 22:08
Rubriik: Eesti

Maanteeamet lubas juba paari aasta eest, et teeb korda piki riigipiiri kulgeva Värska-Saatse maantee, mis ühendab Saatse saapa taha jäävaid külasid vallakeskusega. Lubadust pole aga senini täidetud ning kohalike kannatus on katkemas, sest vihmased ilmad on riigimaantee mannetu seisukorra taas välja toonud.

Saatse elanikud on nullpunktis tagasi. Kahe aasta eest kogutud allkirjad ning rahvakoosolekul maanteeametilt saadud lubadus pole vilja kandanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tee põhiprobleem on see, et ta on valesti natuke ehitatud, et siin on savi ja lubja segu, mis vihmaga teeb selle tee hästi libedaks ja isegi mõned kohad on täiesti läbimatud," ütles kohalik elanik Silver Hüdsi.

Seda viga tunnistas ka maanteeamet ise, andes samas lubaduse, et tee tehakse korda 2014. aasta suvel.

"Maanteeamet tegi Saatse tee peal neli katselõiku, et seda kruusatee olukorda parandada, kahjuks ükski katselõik soovitud tulemust meile ei andnud, et pigem probleemid suurenesid," ütles maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt

Probleem ei puuduta aga üksnes kohalikke, kes igapäevaselt seda teelõiku sõitma peavad.

"Piirivalve on siin, piirivalve tee, mis ju tegelikult peaks olema Eesti riigi ütleme, et eliittee, siis see on siin üks suuremaid Eesti riigi häbiplekke täna siin," sõnas Silver Hüdsi.

Saatse teelõigu kordategemine ei ole niisama lihtne, sest osa sellest teest jääb Venemaa alla.

Et kooskõlastused idanaabritega on aga vaevalised tulema, ollakse maanteeametis piirileppe ratifitseerimise ootel.

"Me loodame, hetkel et tee ehituse ajaks on see juba Eesti riigi osa," ütles Tiit Valt.

Rahastuse maantee kordategemiseks loodab maanteeamet saada läbi EST-RUS projekti.

"Kui me saame toetuse, siis 2019. aastaks on see katte alla viidud," lisas Valt.

Kuigi kohalikud unistavad Saatses mustast teekattest, siis parimal juhul on neil loota, et teele tuleb tolmuvaba kruusakate. Seni tuleb aga leppida teeoludega nii nagu need on.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus