Pevkur: kuritegude hulk langes mullu esmakordselt alla 40 000
Justiitsminister Hanno Pevkur märkis täna riigikogus peetud ettekandes, et registreeritud kuritegude arv langes mullu esmakordselt alla 40 000.
Pevkuri sõnul registreeriti eelmisel aastal 39 631 kuritegu, mida on kolm protsenti vähem kui 2012. aastal ning 31 protsenti vähem kui 10 aastat tagasi ehk 2003. aastal.
"Vägivalla tagajärjel hukkunud inimeste arv langes märkimisväärselt ning jõudis taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele. Kui 1994. aastal tapeti Eestis üle 400 inimese ning 2012. aastal 64 inimest, siis esialgne hukkunute arv eelmisel aastal on 42," ütles Pevkur.
Pevkur tõdes, et langus on olnud kiire ehk 20 aastaga 10 korda, kuid tapmisi on endiselt liiga palju ning murrettekitav on ka perevägivallaga seotud tapmiste osakaal, mis oli 31 protsenti.
"Et olla tapmiste suhtarvult Euroopa keskmise lähedal, peaks tapmiste arv veel kaks korda Eestis vähenema," märkis justiitsminister.
Süüdimõistetue hulk eelmisel aastal vähenes
Pevkuri sõnul vähenes eelmisel aastal süüdimõistetute arv 2012. aastaga võrreldes neli protsenti ning vahistatute arv ligi viiendiku võrra ehk 18 protsenti.
"Aastavahetuse seisuga oli Eestis 684 vahistatut, seda on kaks korda vähem kui 10 aastat tagasi. Samas ei ole põhjust veel rõõmustada, paari kuu eest justiitsministeeriumis valminud vahistamise analüüs näitab, et vahistamisajad on Eestis endiselt liiga pikad," nentis Pevkur.
Eesti keskmine vahistamise kestus on kuus kuud, mis on Pevkuri hinnangul ilmselgelt liiga pikk aeg.
Pevkur märkis, et nii vahistamiste kui näiteks läbiotsimiste või jälitustegevuse regulatsioone tuleb muuta veel sel aastal ning justiitsministeerium on vastavat eelnõu ka juba ettevalmistamas.
Eestis gängide probleemi pole
"Alaealiste kuritegevuse tase on viimastel aastatel olnud stabiilne. Kuigi Eestis pole tõsiseid probleeme näiteks gängide ja noorte poolt organiseeritud suurte avalike korratustega, on siiski märkimisväärset ruumi olukorra parandamiseks," tõdes minister.
Pevkuri sõnul on uue lastekaitseseaduse eelnõu kohaselt ettepanek suurendada edaspidi sotsiaalsüsteemi osatähtsust selliste nn raskete laste abistamisel. "Kohaliku omavalitsuse lastekaitsesüsteemi kõrvale tekib riiklik lastekaitsesüsteem," märkis Pevkur.
"Seega oleme mõne aja pärast olukorras, kus samade laste ja peredega tegeleb riik paralleelselt nii haridus- kui sotsiaalsüsteemis. Kas selline lähenemine ennast õigustab, näitab aeg. Küll näitab näiteks meie põhjanaabrite süsteem, et erikoole veavad oma parimate oskuste kohaselt sotsiaal- ja haridussüsteem ühiselt," ütles minister.
Pevkur lisas, et tema hinnangul võiks kaaluda alaealiste komisjonide süsteemi sidumist riikliku lastekaitsesüsteemiga.
Toimetaja: Marek Kuul