Simson hoiatas ööistungite eest, opositsioon on esitanud haldusreformile üle saja paranduse
Keskerakonna fraktsioonijuhi Kadri Simsoni sõnul võivad partei esitatud 52 muudatusettepanekut haldusreformile endaga kaasa tuua ööistungid, kuid seda juhul, kui valitsus opositsiooni pakutuga ei arvesta.
Keskfraktsiooni muudatusettepanekute sisuks on omavalitsuste tulubaasi suurendamine, riigi ja omavalitsuste ülesannete selgem alajaotus ning kohalike omavalitsuste sundliitmise ära jätmine.
„Me ei vaidle sellega, et Eesti vajab haldusreformi, kuid täna valitsuse poolt väljapakutud reformil puudub sisu. Oleme esitanud haldusreformi seadusele enam kui poolsada muudatusettepanekut ning oleme seisukohal, et valitsus peab neist tähtsaimatega arvestama,“ märkis Simson.
„Valitsus pääseb väsitavatest istumistest, kui nad on võimelised kompromisse tegema. Esimene samm peaks kindlasti olema kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa taastamine õiglases mahus – ilma selleta ei saa edasi minna. Lisaks näeme, et eelnõust peab kaduma omavalitsuste sundliitmise võimalus ja leiame, et me peame selgemalt ära määrama, millised ülesanded jäävad edaspidi omavalitsuste kanda ning mis on tegelikkuses riigi kohustus," lisas ta.
EKRE-lt 60 parandusettepanekut
Konservatiivne rahvaerakond esitas haldusreformi seaduseelnõusse kuuskümmend parandust, mis kantud partei hinnangul eesmärgist muuta reform sisuliseks.
EKRE hinnangul on haldusreformil positiivne mõju ainult siis, kui muutub ka omavalitsuste rahastamine, täpsustatakse nende ülesanded ja õigused ning suurendatakse fiskaalautonoomiat.
„Vastasel juhul on tegemist vaid formaalse omavalitsute piiride muutmisega, pelga reformiga reformi pärast, mis ei täida ega saagi täita esitatud eesmärke. Valitsus- ja koalitsiooni esindajate lubadused, et need üliolulised küsimused vaadatakse üle kunagi hiljem, ei ole tõsiseltvõetavad,“ ütles EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas.
EKRE pakub muu hulgas, et kohalikud omavalitsused saaksid tulumaksust senise 11,6% asemel 15%. Sundliitmisele partei alla ei kirjuta. Kui valdade ühinemine pannakse rahvahääletusele, peaks tulemusega arvestamine olema omavalitsustele fraktsiooni arvates kohustuslik.
SDE: seaduse nimi ei tohi olla eksitav
Ka sotsiaaldemokraadid tegid eelnõule mitu muudatusettepanekud, et tagada kõigile liituvatele omavalitsustele ja kodanikuühendustele võrdsem võimalus tekkivas uues omavalitsuses kaasa rääkida.
Ettepanekud sisaldavad ka seaduseelnõu nime muutmist haldusterritoriaalse reformi seaduseelnõuks, mis pole SDE hinnangul kosmeetiline, vaid sisuline parandus.
„Seaduse nimi ei tohi olla eksitav. Haldusterritoriaalne reform on alles avapauk pikemale halduskorralduslikule maratonile, praegu räägime me eeskätt piiride nihutamisest. Edaspidi lisanduvad mitmeid muid küsimusi käsitlevad õigusaktid, et tagada suuremad halduskorralduslikud ümberkorraldused,“ põhjendas SDE fraktsiooni liige Ivari Padar. „Kõnealune seadus ei lahenda kohe kindlasti kõiki riigihaldusprobleeme.“
SDE peab oluliseks, et ka liituvad väiksemad ja kaugemad omavalitsusüksused omaksid edaspidi võrdset kaasarääkimisõigust suurema omavalitsuse otsustusprotsessis, mida soovitakse tagada valimissüsteemis proportsionaalsust säilitades.
„Seaduseelnõu peab täpsustama osavalla ja külavanemate õigused ning osaluse muutunud olukorra järel nii, et väiksemad vallad ei jääks siin kaotajaks,“ nentis Padar.
Padar märkis, et äärmiselt oluline on ka omavalitsuste liitmisjärgne rahastamine ning neile asetatavad kohustused. Selle debati oluline osa on tema sõnul praegu arutusel olev riigieelarve strateegia.
Toimetaja: Priit Luts