"Aktuaalne kaamera. Nädal" arutas riigikogulaste eetikaküsimusi õigusekspertidega
Riigikogu esimene töönädal tõi kaasa ka esimesed skandaalid - nii on meedia hakanud taas arutama, millised eetikareeglid peaksid kehtima parlamendi liikmetele.
jaks, kui värske parlamendi kaks esimest tööpäeva polnud veel õhtusse jõudnud, olid juba kolm rahvaesindajat - keskerakondlased Priit Toobal ja Lauri Laasi ning EKRE liige Jaak Madison - saanud oma tegude eest kätte süüdimõistvad otsused. Vaieldamatult on riigikogus sel nädalal ehk isegi enim kõneainet andnud teemal kaks erinevat külge - juriidiline ja eetiline. Nende lahtiharutamiseks palus "Aktuaalne kaamera. Nädal" appi õiguseksperdid.
Juriidiline pool on ilmselt kõigile teada - riigikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral.
Vandeadvokaat Allar Jõksi arvates on aga sama tähtis ka eetiline pool.
"Eetilise poole puhul tuleb silmas pidada seda, et riigikogu liikme hea käitumise tava kohaselt ei tohi riigikogu liige kahjustada riigikogu mainet. Ja nii nagu mina olen aru saanud kahe keskerakondlase süüdimõistmise asjaoludest, vähemalt üks nendest, härra Toobal peab oma käitumist eetiliselt lubamatuks, aga juriidiliselt õigeks, ehk siit mina järeldan, et riigikogu liige võiks kaaluda sellises olukorras tagasi astumist," rääkis Jõks.
Väärtegude puhul riigikogust lahkuma ei pea. Ja nii see võiks ka jääda, leidis Jõks. Lisaks võõra vara taskupanemisele, paadunud kihutamistele ja paljudele muudele tegudele võib väärteootsuse saada näiteks ka vales kohas teed ületades või lahtiselt koera jalutades.
"Riigikogu on oma valijate nägu ja ma arvan, et ka pikanäpumeestel ja korruptantidel võiks oma esindajad riigikogus olla," ironiseeris vandeadvokaat Jõks. "Aga kui tõsiselt rääkida, siis juriidiliselt ei ole võimalik tema (Jaak Madisoni - Toim.) tagasiastumist nõuda, aga kui ma nüüd neid kahte asja kõrvuti panen, siis ühel juhul on tegemist riigikogu liikmetega, kes panid toime mingi teo, mida nad ise, vähemalt üks nendest, ei pea eetiliseks, teisel juhul on toime pandud tegu inimese poolt, kes ei olnud ei riigikogu liige ega ka ei kandideerinud. Mida mina teen? Mina soovitan noormehel tõsiselt mõelda oma tuleviku üle ja ka selle üle, kas oma tegudes tuleks süüdistada "kallutatud struktuurides" olevaid jõude."
Kriminoloogia professor ja Vabaerakonna liige Jüri Saar märkis, et süüdistajate süüdistamine on ammu tuntud taktika. "See on nii tuttav, nii tuttav, see on terve teooria sotsioloogias, see on neutraliseerimise tehnika, mida kurjategijad, see on klassikaline, kipuvadki kasutama. Süüdistatakse süüdistajaid, öeldakse, et kõik teevad sedasi, mis meie siin, me oleme süütud ohvrid. Kui ma seda vaatan, siis mul tuleb kuidagi midagi väga tuttavat ette," sõnas ta.
Lisaks riigimehelikkuse puudumisele toob aga professor Saar välja märksa olulisema aspekti. Nende samade, ise seadustega pahuksisse läinud saadikute võimuses on tänane seadusloome. Märkimisväärne on, et 1. märtsil hakkas kehtima eelmise riigikogu koosseisu poolt vastu võetud uus riigikogulaste immuniteeti laiendav seadusemuudatus.
"Kui tulevad signaalid, et võiks seda asja põhjalikumalt vaatama hakata, siis nüüd on väga suured piirangud juba peal," tunnistas professor Saar. "Seda nüüd hakata täpsemalt vaatama saab ainult tema enda nõusolekul, kuna ta on riigikogu liige, ta peab nüüd andma nõusoleku tänu sellele eelmise aasta detsembris vastu võetud immuniteeti laiendavale seadusele. Nüüd tuleb tema käest küsida, et me tahaks nüüd natukene uurida, ega sa äkki regulaarselt sellega ei tegelenud, kas sa oled nõus? Ja kui, siis milliste toimingutega, mida me tohime teha?"
Professor Saare sõnul on tegemist õigusliku nonsensiga ja küsimust, kas peaks ehk saadikuvolitusi puudutavat seadust selliselt muutma, et volitused peatuksid kriminaalmenetluse ajaks, pole ilmselt mõtet esitadagi. Samas põhiseadus selleks takistusi ei tee.
Jõks lausus, et põhiseadus ei välista näiteks riigikogu liikme staatuse seaduses täiendava riigikogu liikme volituste peatumise aluse kehtestamist. "Põhiseadus näeb ette, et presidendiks nimetamise korral, valitsuse liikmeks nimetamise korral volitused peatuvad, aga täiendavalt on riigikogu liikme staatuse seaduses toodud ka näiteks lapsehoolduspuhkusel olevale riigikogu liikmele volituste peatumine. Nii et põhiseadus seda ei takista, see on poliitilise otsustuse küsimus," ütles ta.
Omaette küsimus on veel selles, mida teha süüdi mõistetud erakonnaga. Täna on parlamendis Keskerakonna 27 saadikut, kelle erakond on kahes kohtuastmes süüdi mõistetud.
"Tavaloogika võiks öelda, et kui süüdi mõistetud ja jõustunud süüdimõistva otsusega riigikogu liikme volitused ennetähtaegselt lõppevad, miks siis erakond saaks olla riigikogus esindatud. Aga see on tavaloogika. Kui juriidiliselt vaadata, siis ma arvan, et selline seadusemuudatus oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Seda ei ole isegi võimalik praeguses olukorras ilma põhiseadust muutmata lahendada ja selleks puudub ka vajadus," selgitas Jõks.
"Ma arvan, et me oleme juba nii tugev ühiskond, et avalikkuse surve ja hirm avaliku surve, hirm tulevate valimiste ees ja sellega kaasneva maine kao pärast mõjutab võib-olla erakonda, mõjutab fraktsiooni ise mingeid otsuseid vastu võtma. Ma toon ühe näite, positiivsena, et aastal 2002 üks riigikogu liige astus ametist tagasi selle tõttu, et tema poeg pani toime Stockmannist varguse. Seal puudus igasugune vajadus, aga selliseid näiteid võiks rohkem olla," tõdes Jõks lõpetuseks.
Toimetaja: Laur Viirand