Eesti juhib HIV-i nakatumise statistikat ka ilma topeltandmeteta
Nagu iga haigusepideemia puhul, on ka HIV-i puhul täpselt teadmata, kui palju HIV-positiivseid inimesi Eestis elab.
Segasemaks teeb loo veel asjaolu, et enne 2008. aastat võidi positiivse proovi andnud testija registrisse kanda mitu korda, juhul kui testiti anonüümselt. Kui palju selliseid inimesi oli, on tagantjärele keeruline öelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kokku on aastate jooksul Eestis registreeritud ligi 9500 HIV-i juhtumit. Sajandi algul, mil HIV epideemia mõõtmed võttis, meelitati inimesi anonüümsete testidega.
"Kui me oleks kohe algusest peale koos vereproovi andmisega ka dokumenti nõudnud, mis see kaasa oleks toonud? See on väga spekulatiivne küsimus, sest me ei tea, kuidas see oleks HIV-i diagnoosimist mõjutanud, aga on ju võimalik et paljud oleks HIV-i diagnoosi saanud siis, kui haigus oleks suhteliselt lõppstaadiumis, see suure tõenäosusega oleks mõjutanud inimeste testimisaktiivsust," kommenteerib TAI nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse juhataja Kristi Rüütel.
Jutt käib 1500 registrisse kantud anonüümsest HIV-positiivsest testist. Kui paljud toona diagnoosi saanud testijatest läksid veelkord proovi andma, on tagantjärele raske öelda, igatahes ei vähenda see Eesti HIV-epideemia ulatust.
Tervise Arengu Instituut (TAI) tegeleb HIV statistika korrastamisega, püüdes erinevaid registreid võrreldes teada saada, milline on Eestis tegelik seis HIV-nakkuse kandjatega. Selge on see, et viirusest ohustatud riskigruppide hulk on aastatega laienenud.
"See, et poolteist tuhat, kõik, kes on anonüümsed, on topelt registreeritud, see ei pea paika. On ju mõnus mõelda, et meil ei olegi neid palju, aga isegi, kui need poolteist tuhat maha arvata, me oleme ikka Euroopas esimesed, nii et see ei mängi absoluutselt mingit rolli," rõhutab AIDS-i tugikeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova vigast statistikat kommenteerides. "See haigestumine on meil kaheksa korda kõrgem kui Soomes ja kuus korda kõrgem kui Rootsis ja vat see on see koht, mis teha."
Kristi Rüütel sekundeerib: "Hoolimata isikustatud diagnoosimisest, oleme me Euroopa Liidus uute juhtude arvult elanikkonna suhtarvu kohta esikohal. Läti on tihedalt meie kannul," tõdeb ta.
Venemaalt saabunud teadete kohaselt on meie idanaabrite HIV-positiivsete arv ületanud miljoni piiri. Eesti ei ole oma negatiivset tervisestatistikat püüdnud ilustada ja mõningane segadus ei ole halvendanud riiklikku HIV/aidsi strateegiat ega raha eraldamist, kinnitab sotsiaalministeerium.
"Meil on olnud juba pikka aega see põhimõte, et HIV-ravi ja vajalikke teenuseid peavad saama kõik, kes vajavad ja soovivad, ehk mitte keegi ei ole meil ravita jäänud, sest meil nüüd statistikas on mõni number suurem," selgitab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Anna-Liisa Pääsukene. "Meie eesmärk on see, et leida üles need, kes oma diagnoosi veel ei tea ja saada ravile kõik, kes täna mingil põhjusel ei ole arstile veel jõudnud."
Tänapäeval hakkavad HI-viiruse kandjad ravi saama kohe pärast positiivset diagnoosi ja arstiteadus on sedavõrd palju edasi arenenud, et HIV-positiivsed saavad l edukalt täiesti terveid lapsi. Eestis on viirusekandjatest rasedate jälgimine sellisel tasemel, et meil pole viimasel ajal HI-viirusega lapsi sündinud.
"See üllatus ei ole nii traagiline kui oli 10-15 aastat tagasi. Siis oli see niisugune surmaotsus, ainult et ei tea, millal see juhtub. Aga praegu on ravi väga hea ja tõhus, ta võib viirust nii pärssida, et seda isegi laboriga kindlaks ei tee," kirjeldab Kalikova HIV diagnoosimist ja ravivõimalusi nüüd.
Toimetaja: Merilin Pärli