Nestor, Kallas: Türgi saamine EL-i sõltub riigi sammudest
Nii riigikogu esimehe ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) presidendikandidaadi Eiki Nestori kui samuti presidendiks pürgiva Siim Kallase (RE) hinnangul on Türgi vastuvõtmine Euroopa Liitu jätkuvalt sealse seadusliku valitsuse enda kätes.
"Türgi edasine Euroopa-suunaline liikumine sõltub seega peamiselt sellest, milliseid samme Türgi võimud riigipöördekatse järel astuvad ja mil määral on nad jätkuvalt valmis läbi viima reforme, mis on vajalikud EL-iga liitumiseks vajalike standardite saavutamiseks, sest mingit hinnaalandust Euroopa Liit Türgile kindlasti ei tee," ütles Nestor ERR-i uudisteportaalile.
Ta lisas, et Eesti on alati olnud Euroopa Liidu laienemise toetaja. "Türgi on meie pikaajaline liitlane NATO-s ja usun jätkuvalt, et Türgi tihedam lõimimine Euroopaga oleks kasulik mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale ja mõistagi ka Türgile endale."
Nestor rääkis, et katse kukutada relvastatud riigipöörde abil demokraatlikult valitud võimu ei saa olla aktsepteeritav ja sellises olukorras tuleb mõistagi toetada Türgi seaduslikku valitsust. "Kuid kui riigipöördekatse mahasurumise varjus astutakse samme, mis kahjustavad demokraatiat, õigusriiklust ning inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, siis ei saa Euroopa ega Eesti sellele vaadata hea pilguga. Praegu on selline oht Türgis selgelt nähtav," tähendas Nestor.
Venemaa ja Türgi suhetest rääkides tõdes Nestor, et mõlemal riigis on Lähis-Idas ja Vahemere regioonis strateegilised huvid, olles nii-öelda raskekaallased. "Mõlemal riigil on mõju nii Süüria kodusõja edasisele kulgemisele kui ka regioonist lähtuva põgenikevoo ohjamisele, seega peab Euroopa Liit ka Türgi - Vene suhetes toimuvatel arengutel silma peal hoida. Täna, vaid loetud päevad pärast läbikukkunud riigipöördekatset on selgelt liiga vara öelda midagi põhjapanevat toimunu mõju kohta Türgi ja Venemaa suhete arengule," ütles Eiki Nestor.
Kallas: ma ei usu, et olukord hullemaks läheb
Nestoriga nõustus ka Reformierakonna presidendikandidaadiks pürgiv Siim Kallas, kes ütles, et Türgi ja Euroopa Liidu edasisi suhteid on veel vara prognoosida, aga hetkel riigis toimuval kindlasti mingi mõju on.
"Kindlasti on. Aga see sõltub väga palju sellest, mismoodi Türgi valitsus hakkab neid tagajärgi likvideerima. Kui see protsess on kõigi suhtes õiglane, peetakse kinni süütuse presumptsioonist, ei tehta mingisuguseid kollektiivseid süüdimõistmisi, vaid ikka inimese järgi, siis need suhted ei pea sugugi halvemaks muutuma. Keegi ei ole huvitatud Türgiga suhete halvendamisest," kommenteeris Kallas.
Võimalikust surmanuhtluse taastamisest rääkides tõdes Kallas, et kui räägitakse terroristidest, siis ei räägita surmanuhtluse taastamisest ja siis kui räägitakse poliitilistest oponentidest, hakatakse rääkima surmanuhtluse taastamisest "See on üsna mõtlemapanev," ütles Kallas.
Kõigele vaatamata ei ole mingeid märke selle kohta, et riigi demokraatliku korraldust hakataks muutma.
"Küllalt loogiline on siiski oletada, et Türgi valitsus üritab olukorra stabiliseerida nii kiiresti kui võimalik ja säilitada kõik demokraatlikud mehhanismid," sõnas Kallas.
Kallas märkis, et vaatamata erinevale kriitikale on Türgi siiski demokraatlik riik. "Toimuvad valmised ja endiselt on ta demokraatlik riik. Ma ei usu, et midagi hullemaks läheb," lõpetas ta.
Türgis algas reede õhtul sõjaväelise riigipöörde katse, mis suruti laupäeva pärastlõunaks maha. Türgi valitsuse andmetel hukkus riigipöördekatse käigus vähemalt 290 inimest. Võimud on riigipöördekatse järel vahistanud üle 6000 inimese. Lisaks sõjaväelastele on Türgi võimud pidanud kinni ka sadu kohtunikke ja prokuröre.
Toimetaja: Indrek Kuus, Aleksander Krjukov