Sarivägistajal ei õnnestunud politseilt hüvitist saada
Sarivägistamiste eest pikaks ajaks vangi pandud mehel ei õnnestunud politsei- ja piirivalveametilt (PPA) saada hüvitist väitega, et tal oli kohtusse ja sealt tagasi toimetamisel politseiautos liiga vähe ruumi.
Riigikohus ei pidanud Guntars Kaziksi (48) kassatsioonkaebust põhjendatuks ja seda arutusele ei võtnud ning seetõttu jäid muutmata ka tema kahjuks alama astme kohtutes langetatud otsused.
Kaziks tahtis oma kaebuses Põhja prefektuurilt talle väidetavalt tema etapeerimisel tekkinud mittevaralise kahju kompenseerimist 750 euroga.
Politsei transportis Kaziksit politseisõidukiga 2011. aasta 7. veebruaril Tallinna vanglast Magasini tänavalt Harju maakohtusse Liivalaia tänavale ja tagasi ning sama aasta 14. detsembril Tallinna vanglast Tallinna ringkonnakohtusse Pärnu maanteel ja tagasi. Nende marsruutide sõiduaeg on alla 10 minuti.
Kaziks leidis kaebuses, et talle tekitati tema etapeerimisega mittevaraline kahju, kuna tema isiklik ruum oli piiratud poolele ruutmeetrile, mis tulenevalt Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) praktikast on õigusvastane.
Lisaks märkis Kaziks, et saatmismasina ümberehitamise käigus oli sealt turvavarustus seadusevastaselt eemaldatud ning turvavöö puudumine seadis ohtu tema turvalisuse ja elu ning sellega rikuti tema õigusi.
Kaziks leidis, et ohutusnõudeid rikuti sellega, et teda hoiti lukustatud metallist kambris, kust avarii korral ei ole võimalik välja pääseda.
Kohus tõdes seepeale, et EIK-i praktika sätestab küll, et kinnipidamiskambris ei tohi olla vaba ruumi alla 0,8 ruutmeetri, kuid ainuüksi kinnipidamiskambri kitsikus ei saanud põhjustada talle selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega paratamatult kaasneva ja kuuluks rahaliselt hüvitamisele.
Kohus märkis, et Kaziks ei toonud kaebuses välja, et vaba ruumi vähesus oleks talle mingeid füüsilisi või hingelisi kannatusi põhjustanud ning eluliselt ei ole usutav, et sellised lühikesed sõidud saateauto üksikkambris võisid alandada tema väärikust või põhjustada talle kannatusi.
Kuivõrd kinnipeetava saatmine tuleb korraldada viisil, mis välistab saadetava põgenemise, siis on põhjendatud selle nõude täitmiseks saateauto kinnipidamiskambri lukustamine ning teoreetiline oht sattuda liiklusõnnetusse ei saa olla kahju hüvitamise taotluse rahuldamise aluseks, kinnitas kohus.
Sarivägistaja pääses neiu mõrvas süüdimõistmisest
2014. aasta aprilli lõpus ei rahuldanud Tartu ringkonnakohus prokuröri kaebust ja jättis muutmata sarivägistamiste eest vangis istuva Kaziksi õigeksmõistmise ühe neiu vägistamise ja mõrva süüdistuses.
Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu maakohtu otsuse, millega mõisteti Kaziks 2006. aasta veebruaris kaduma jäänud 17-aastase neiu vägistamises ja mõrvas süü tõendamatuse tõttu õigeks.
Ringkonnakohus leidis, et maakohus on 2014. aasta 19. novembri otsuses loogiliselt ja arusaadavalt tuvastanud, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei anna tõsikindlat alust Kaziksi süüditunnistamiseks.
Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva taotles Kaziksi süüditunnistamist vägistamises ja tapmises kaudsete tõendite alusel ning tema karistamist eluaegse vangistusega.
Kaziks end vägistamises ega mõrvas süüdi ei tunnistanud.
Sarivägistaja pandi vangi
Harju maakohus tunnistas Kaziksi 2010. aasta oktoobris süüdi nelja neiu ja naise vägistamises ning määras talle 15-aastase vanglakaristuse.
Süüdistuse järgi vägistas Kaziks 2009. aasta oktoobrist kuni novembrini Harjumaal erinevates kohtades kaks alaealist neidu ja kaks naist, kes olid eelnevalt tee ääres hääletanud ja kelle ta oma auto peale võttis.
Politsei pidas Kaziksi kuritegudes kahtlustatuna kinni 2009. aasta 18. novembril ning pöördus avalikkuse poole palvega leida tema võimalikke ohvreid.
Kaziks on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas seksuaalkuritegude eest.
Toimetaja: Marek Kuul