Agu Uudelepp: Soome ajakirjanike enesefilter suudab Vene propagandaga paremini toime tulla (2)

Video
Allan Rajavee
12.08.2016 18:35
Rubriik: Eesti

Arvamusfestivali julgeolekualal toimus arutelu "Taevas kukub alla!?! Julgeolekust ja ohtudest rääkimise eesmärk ning mõju", kus otsiti vastus küsimusele, kuidas rääkida julgeolekuohtudest selliselt, et inimesed ei tunneks ennast lihtsalt hirmutatuna, vaid peaksid vajalikuks ennast kriisideks ette valmistada.

ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp märkis arutelu avasõnas, et meedias kajastatud uudised põhinevad alati valikutel, mis omakorda sõltuvad valikuid tegeva ajakirjaniku teadmistest, hoiakutest, maailmavaatest ja taustteadmistest.

"See inimene, kes juhtis Eesti valitsuse kommunikatsioonibürood 2007. aastal, võib rääkida lugusid, kuidas ta proovis leppida Eesti suuremate uudistetoimetustega kokku, et võtaks natuke pingeid maha ja katsuks lähenda selle nurga alt, et saaks kodurahu tagasi, mitte selle nurga alt, et kes suudaks kirjutada säravama pealkirja või avaldada kõige verisema pildi," rääkis Uudelepp, kes märkis, et nende kõneluste edukus oli null.

Soome ajakirjanike enesefilter

Uudelepp nentis, et Eesti ja Soome meedia on selles osas erinevad. "Soomlaste nägemus riigikaitsest on pisut teistsugusem. Vahel jääb selline mulje, et Eestis arvatakse, et NATO liikmelisusest julgeolekuks piisab, sest kui mingi jama on, siis tuleb keegi meid päästma ja meie elame edasi nii nagu varem," selgitas Uudelepp.

Tema sõnul on aga soomlastel teine lähenemine, kuna nad mõistavad, et riigi kaitsmiseks peavad kõik tegema oma osa. "Seetõttu Soome ajakirjanike enese sees olev filter ütleb, et kui ma selle uudise praegu nii avaldan, siis on see Soome julgeolekule kahjulik ja järelikult ma seda ei avalda, kuid Eesti ajakirjanik mõtleb selle peale, kas see info on uudisena põnev ja siis ta läheb," kirjeldas Uudelepp.

Eesti ajakirjanikud ei tunneta propagandat

Meediaeksperdi sõnul koolitatakse Venemaal n-ö meediasõda pidavatele inimestele, kuidas koostada uudist, mis saaks välismeedias mainitud. "Üks võte on see, kus ajakirjanik kasutab peegeldavat allikat. Eestis näiteks tsiteeritakse tüdimuseni seda, mida Nõukogude Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov on järjekordselt öelnud. Mis tähtsust sellel on, mida see vanahärra ütleb, sest tal on näpud sahtli vahel ja võib-olla mitte ainult näpud," möönas Uudelepp.

ERR-i nõukogu liikme sõnul on Eesti ajakirjanikud saanud eetikal põhineva ajakirjandushariduse, kuid neile ei ole loetud sellist ainet nagu "Venemaa propaganda ülesehitus profiilid". "Seetõttu ei vaadata seda. Soomlastel on see instinkt teistpidine, kuna seal vaadatakse, mis organisatsioon ja mis inimene seda ütles," märkis Uudelepp.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA

Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse. Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!