EKSPERTKOGU: ETV presidendikandidaatide debati võitis Kallas, teiseks tuli Nestor
Argumenteerimisoskust ja sisukust, välispoliitilist tugevust ning Eesti venekeelse elanikkonna kõnetamist hinnanud ERR.ee ekspertkogu hinnangul sai ETV presidendivalimiste debatis kõige paremini hakkama Siim Kallas, kuigi Eiki Nestor pakkus kõva konkurentsi.
Argumentatsioon, sisukus, retoorika
Hindas: Anna Karolin, väitluskoolitaja, moderaator ja riigiteadlane
Presidendikandidaatide debati argumentatsiooni taset on keeruline hinnata, sest tegemist enamjaolt reaktiivsete vastustega piiratud aja jooksul ning aega oma seisukohti tõestada napib. Nii hindan muuseas ka seda, kui hästi ja sisuliselt kandidaadid oma sõnavõttudega Eesti ühiskonna probleeme tabada suudavad. Teatav subjektiivsus on vältimatu.
Allar Jõks
Poliitilise uustulnukana oli Jõksi esitus teistega võrreldes retooriliselt küll püüdlik, aga kohati sõnu otsiv, mugavusest jäi puudu. Jõksi sõnavõtud sidusid küsitava küsimuse mitmel korral tema enda isiku ja saavutuste või õigusliku vaatenurgaga, mis on küll levinud retooriline võte, aga võttis ära võimaluse oma argumenteerimisoskuseid näidata. Mitmes kohas mainis enda avatud seiskohti (pagulased, kvalifitseeritud tööjõud), mis tema kandidatuuri pooldajaid arvestades üllatavalt julge. Küsimusi tekitas poliitilise veto kasutamise pooldamine ning rünnak Reformierakonna suunas „riigi vaenlaseks“ tembeldamise osas. Kui võimalik, ootan vähem erakondadega vastanduvaid seisukohti (mis ka kõigile juba teada) ja rohkem sisukaid mõtteid Eesti riigi ja ühiskonna juhtimise teemal presidendi rollis.
Siim Kallas
Jõulised sisukad, veidi kärsitud ja kohati tegevpoliitikasse kalduvad seisukohavõtud. Vastas küsimustele jälgitavalt ja köitvalt, ent vajaliku intellektuaalse nüansiga. Aeg-ajalt kaldus sarnaselt Nestori ja Jõksiga oma saavutuste meeldetuletamisse, negatiivselt paistis silma alkoholi teemaline kommentaar ja ideede nõukogulikuks sildistamine. Mulle meeldis, et Kallas julges teha taktikalisi mööndusi – kriitikat võimuerakondade suunal osa erakondadest välistamise kohta ning märkuse tervishoiusüsteemi paindlikkuse kohta. Kallas tõstatas teistest enam riigijuhtimise ja erakondade ühendamise teemasid. Minu jaoks tekitab veel küsimusi Kallase suutlikkus rahvaga empaatiliselt suhelda ning olla sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse teemal usaldusväärse lepitaja rollis.
Mailis Reps
Minu jaoks kergelt clintonlik ja retooriliselt väga tugev ning kõige enesekindlam esitus. Repsi seisukohad kajastasid kindlasti ta valijaskonna seisukohti ning mainitud said paljud teiste kandidaatide poolt vähem tähelepanu saanud mured (vaesus ja toimetulek, võõrandumine). Reps suutis Keskerakonna klassikalised teemad üha rohkem presidenditööga ära siduda, rääkides näiteks kuulamisest ja tõstatamisest. Samas kaldus Reps oma väidetes presidendi funktsioonist päevapoliitilisse kriitikasse, tekitades tugeva kahtluse enda võimekuse osas teha erakondadega koostööd või olla rahva ühendaja (st võimuga, mitte võimu vastu). Pagulastest rääkides kasutas Reps argumentum ad baculum (häda tuleb) demagoogiavõtet (sealiha ja koolitoit) ning esitas valeväiteid valitsuse seisukohtade osas pagulaskriisi kohta.
Eiki Nestor
Valimisdebattides osalemine paistab olevat Eiki Nestori põhjendamisoskustele ja motivatsioonile hästi mõjunud. Olgugi et sõnavõtud tundusid aeg-ajalt liiga pikad, olid need sisukad ja arusaadavad, intellektuaalselt mitmekihilised selgitused. Nestor käsitles oma vastuste raames sageli ka presidendi rolli sisuliselt õiglaselt ning mitmel korral täiendas teiste kandidaatide sõnavõtte—tõi debatti sisu juurde. Nestorilt soovinuks rohkem täpsust, konkreetsust ja teravust. Presidendi tööülesandeid vaadates tekitab kõige rohkem küsimusi Nestori võimekus olla erakondade jaoks tõsiseltvõetav autoriteet ja õigel hetkel piisavalt karm.
Välispoliitika
Hindas: Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja
Mul ei ole kahtlust, et ETV presidendidebatis osalenud saavad kõik Eesti rahvusvahelise esindamisega hakkama. Mõnel on küll välispoliitiline pagas suurem, kuid kõigil on rahvusvahelise suhtlemise kogemus. Abiks on muidugi ka protokolliosakond ja Eesti üldine hea maine Läänes.
Kõik puudutasid välis- ja julgeolekupoliitikas olulisi tahke, ehkki – nagu ka sisepoliitikas – jäi suhteliselt arusaamatuks, mida president kui institutsioon saaks nende probleemide lahendamisel ära teha. Enamik välispoliitilisi probleeme on valitsuse lahendada ja president täidab üksnes esindusfunktsiooni.
Siiski tõstaksin esile Eiki Nestori ja Siim Kallase märkusi ses osas, mis puudutasid tähtsate välisprobleemide viimist rahvani. Nestor tõi hea näitena Arnold Rüütli, kes aitas enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga selgitada ühenduse kasulikkust laiemale auditooriumile. Ka tulevane president saaks seda teha, olgu probleemiks siis pagulased, Venemaa või midagi muud.
Oli märgata, et kõikidel kandidaatidel olid mingid oma teemad, mida taheti rõhutada. Mailis Reps soovis rõhutada pagulasprobleemi sisepoliitilisust, viidates väidetavale valetamisele. Nestor aga toonitas meie avatust pagulaste suhtes. Jõks aga tõi sisse tööjõu toomise vajalikkuse ning Kallas endise Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna oskas kõige paremini selgitada lennuliikluse teemat. Nii et igaühele midagi.
Suhestumine vene kogukonnaga
Hindas: Ekaterina Taklaja, rus.err.ee vastutav toimetaja
Allar Jõks
Võib-olla on asi tema advokaaditaustas, aga Kallasega võrreldes rääkis pikalt ja keeruliselt. Lisaks paistsid ta jutust läbi IRL-i või lihtsalt natsionalistlikud veendumused. Jutt „rohelistest mehikestest” või sellest, et „mis juhtub siis, kui me anname topeltkodakondsuse Venemaa kodanikele” ei meeldiks kindlasti Eestis vene keelt kõnelevatele vähemustele.
Siim Kallas
Antud debati põhjal leiaks Kallas venekeelse kogukonnaga ühise keele praegustest presidendikandidaatidest kõige paremini. Ta oli vormis ja jättis soliidse mulje, rääkides lihtsalt, konkreetselt ja enesekindlalt. Kui viskas nalja, oli see asjakohane ja maitsekas – nii, nagu venelastele meeldib (osaliselt peitud selles ka president Putini populaarsuse saladus).
Venelastele meelepärastest ideest mainis Kallas valmidust normaalseteks suheteks Keskerakonnaga ning valmidust tavarahva heaolul silma peal hoida (lasteaedadega seoses). Venemaast ja temaga suhetest rääkis ta ettevaatlikult – „ma suhtuksin huviga Venemaa kutsele arutada lennuohutuse teemat” – nii et isegi kui ta suhtub Venemaasse mõnedes küsimustes kriitiliselt, et väljenda ta seda suhtumist agressiivselt ja moel, mis venelasi ärritaks.
Tema kahtlemata trumbiks on topeltkodakondsuse lubamise idee – „meil ei ole esimese ja teise sorti kodanikke”.
Eiki Nestor ja Mailis Reps – on jätnud võrdselt sümpaatse mulje.
Nestor tundus kuidagi väga „oma” ja lihtne. „Eesti president on kõikide rahvaste president, kes siin elavad” – ütles Nestor ja nii ta ka kõlas ja näis. Sümpaatne oli lihtne ja selge eneseväljendamine ja hästi deklareeritud veendumused.
Reps omalt poolt näitas, et keskerakondlasena tunneb ta venelaste muresid ja mõistab neid, toetas dialoogi Venemaaga ja kritiseeris natuke president Ilvest, kes venelaste seas populaarne ei ole. Samas jäi tal Kallase ja Nestoriga võrreldes natuke puudu soliidsust ja n-ö elutarkust.