Järjekord Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi keskusesse võib ulatuda kuni kahe aastani
Neljandat sünnipäeva pidanud Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses on 23 kohta ning kuna ravi on tasuta ja ravile võetakse nii mehi kui naisi, on järjekord seal mõnikord isegi kuni kaks aastat.
Grete oli kümme aastat süstiv narkomaan, kes tarvitas algul kergemaid ja siis üha kangemaid narkootikume. Seejärel algasid vargused ja kõik läkski allamäge, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ja kokkuvõttes ma süstisin ennast. Ma ei saanud käia enam tööl, kuna mu käed nägid sellised välja, et mul ei olnud enam veene, kuhu ennast süstida," kirjeldas Grete.
Perekond enam ei suhelnud Gretega, kadusid ka sõbrad ning naine tundis ennast maailmast ära lõigatuna. Nüüd on ta taas leidnud töö ja elamise ning tema elus on jälle kõik hästi.
"Ma töötan sellises kohas, kus ma tõesti teen asju hingega - aitan teisi narkomaane ja astun iga päevaga oma unistustele lähemale. Ja selle eest ma saan tänada ainult Viljandi haiglat," rääkis endine narkomaan.
Ravi Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses on vabatahtlik. Statsionaaris kestab see kuni üheksa kuud, misjärel aidatakse klienti veel vähemalt aasta järje peale saada ja ühiskonda tagasi pöörduda.
"Meie juurest ei lähe keegi ära nii, et tal ei ole peavarju. Me teeme koostööd kohalike omavalitsustega, jätkame koostööd järelteenusel, lisaks töökohaotsingud algavad ka juba siin olles," rääkis VIljandi haigla rehabilitatsioonispetsialist Katrin Viira.
Ravile pääsemine on aga keeruline.
"Kui me arvestame, et meil on Eestis 12 000-15 000 aktiivset süstivat narkomaani, siis umbes 50 kohta Eestis narkosõltuvuse raviks ja rehabilitatsiooniks ei ole piisav. Ja aus vastus on, et küllaltki keeruline. Järjekorrad on pikad," ütles SA Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
Kõigest hoolimata on ainuüksi Viljandi haigla juba andnud uue elu 50 inimesele.
Toimetaja: Merili Nael