Reformierakondlased on Kaljuranna erakonnastumise küsimuses eri meelt
Reformierakondlased ei ole ühel meelel, kas välisminister Marina Kaljurand peaks astuma Reformierakonda või ei. Kaljurand ise on seisukohal, et presidendikandidaadi kandidaadina annaks erakonda astumine vale signaali.
Reformierakonna fraktsiooni liikmed uurisid Marina Kaljurannalt, kas ja millal võiks Reformierakonna poolt valitsusse kutsutud minister erakonda astuda. Reformierakondlaste mõttevahetused sel teemal on jõudnud ka sotsiaalmeediasse.
Eesti riigiõiguslik süsteem on erakonnademokraatia ja selles ei peaks olema kohta parteitutel ministritele, leiab endine justiitsminister ja Reformierakonna juhatuse liige Rein Lang. Ühtlasi märkis Lang, et Kaljurand andis Reformierakonna juhatusele lubaduse astuda parteisse.
Kaljuranna sõnul leppis ta ametisse astudes peaministriga kokku, et tema erakonnaliikmelisus tuleb arutlusele hiljem. "Praegu, kus ma olen presidendikandidaadi kandidaat, siis ma ei pea seda sammu õigeks, kuna president ei sa kuuluda parteisse," toonitas Kaljurand.
Kaljuranna seisukoht parteiülese kandidatuuri kohta on tekitanud Reformierakonnas vaidlusi, mille käigus on arvamust avaldanud nii praeguse välisministri toetajad aga ka vastased. Endine justiitsminister Rein Lang ütleb, et paadunud riigiõiguslasena vaatab tema seaduse mõtet.
"Eesti riigiõiguslik süsteem on erakonnademokraatia. Tahame seda või mitte," sõnas Lang. "Kui keegi tahab seda muuta, siis tuleb välja tulla ettepanekutega põhiseadust muuta, ja seda saab demokraatlikul teel täiesti teha," lisas endine justiitsminister.
Samas märkis Lang, et nii kaua, kui Eestis on erakonnademokraatia, siis pole tema hinnangul Eestis kohta "huvitavatel kooslustel", mis poolenisti kuuluvad parteidele ja poolenisti mitte. "Täna on väga moes öelda, et mina pole parteiga seotud ja samal hetkel teostada riigivõimu," nentis Lang.
Ta märkis, et tal on tekkinud antud teema puhul kuulus Paavo Haavikko küsimus - "kui võim on rahva käes, siis kelle käes ta on?". Lang lisas, et erakonnad tulevad võimule valimistel, kus nad peavad tutvustama valijatele oma programmi.
Parteitutel ministritel pole rahvamandaati
"Nad teevad kampaaniat ja saavad hääli, mis tagavad neile mandaadid. Inimesed, kes pole erakonnaga seotud, pole valimistel käinud ega pole rahvamandaati, mistõttu pole neil õigust rääkida rahva nimel," toonitas Lang.
Endise ministri arvates peaks Eesti valitsus koosnema rahvamandaadi saanud poliitikutest, kes kuuluvad erakonda. "Valitsus ei peaks saama spetsialiste kõrvalt /.../ erakonnad teevad üksteise võidu kõrvalt kampaaniat, tulistades endale jalga öeldes, et me pole parteilased ega tee parteidega koostööd - see ei ole demokraatia," sõnas Lang.
Lang märkis, et Kaljuranna mandaadi välisministri kohale palus peaminister Reformierakonna juhatuselt. "Sellel erakonna juhatuse koosolekul teatas Kaljurand, et ta astub erakonda," lisas Lang.
Randpere: erakondlik kuuluvus ei näita midagi
Reformierakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere on Langist aga vastupidisel seisukohal. "Piirangut seada ei tohiks, sest kui peaminister valib ministriks kellegi, kes ei kuulu erakonda ja pole valimistel osalenud, kuid on väga tugev spetsialist, siis mida see erakondlik kuuluvus juurde annab või ära võtab," küsis Randpere.
"Erakondlik, rahvuslik või sooline kuuluvus ei ole sellised omadused, mis inimese tugevust või nõrkust näitaksid," lisas Randpere. Tema hinnangul inimesele, kelle ainsaks tugevuseks on erakondlik kuuluvus, pole elus väga palju antud.
Randperega nõustub ka riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Yoko Alender.
"Ma arvan, et olulisem kui erakond, on siiski riigi areng. Marina Kaljurand on öelnud, et juhul, kui ta ei saa presidendiks, ta ei välista seda võimalust ja ma loodan, et ta tõesti saab olema meie juures. President on ikkagi erakondade ülene ja kogu rahva president, nii et ma arvan, et tänasel hetkel on see valel ajal esitatud küsimus," leidis Alender.
Toimetaja: Allan Rajavee, Merilin Pärli