Uudistepäeva kokkuvõte 20. jaanuaril
Siin on valik tänastest oluliseimatest uudistest!
OTSE: Donald Trumpist saab ametlikult USA president
Reedel annab Washingtonis ametivande vabariiklaste ridades USA riigipeaks valitud Donald Trump ning saab seeläbi Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks. ERR-i uudisteportaalis saab vaadata inauguratsioonitseremoonia otseülekannet.
Neljapäeval pani Trump pärja tundmatu sõduri hauale Arlingtoni kalmistul Virginia osariigis. Õhtul aga leidis Washingtonis Lincolni mälestusmärgi juures Washingtoni kesklinnas aset kontsert Make America Great Again, kus tuli lavale ka Trump ise.
Reedese ametlikud sündmused saavad alguse Eesti aja järgi kell 15.30 (edaspidi kellaajad kõik Eesti aja järgi - Toim.), kui Trump osaleb jumalateenistusel St. Johni kirikus.
Ametivande annavad Trump ja tema asepresident Mike Pence Kapitooliumi hoone lääneküljel asuval poodiumil kell 18.25. Tavapäraselt viiakse see tseremoonia läbi vabas õhus, kuid halva ilma korral võidakse see üle viia ka siseruumidesse.
Kõigepealt annab vande asepresident Mike Pence ja seejärel Trump. Ametivande võtab vastu ülemkohtu esimees John Roberts. Pärast vande andmist peab Trump kõne, mida on aidanud koostada Stephen Miller, kes on varemgi kinnisvaramagnaadi kõnesid vormistanud.
Pärast ametivannet saadab Trump ametist lahkuva presidendi Barack Obama helikopterile ning lõunastab seejärel Kapitooliumil. Kell 22 algab mööda Pennsylvania avenüüd kulgev paraad, mille eesotsas suundub Trump Kongressist Valgesse Majja.
Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
Kas tunnete kedagi, kes on Donald Trumpi valimisvõidust alates lugenud päevi tema presidendiks saamiseni? Mina tunnen. Üks tuttav Narva taksojuht teatab alati kui ma tema masinasse satun, kui kaua on veel oodata päevani X. See on päev on täna. Päev, mil kõik muutub.
Lahkub maailma sõja äärele vedanud demokraat Obama ja tema koha võtab sisse mees, kes lõpetab päevapealt mõttetute, Ukraina taoliste riikide toetamise ja keerab rahakraanid kinni ka Baltimaadele, kelle bravuurikas kalduvus naaberriigiga haukudes suhelda jalamaid kaardimajakesena kokku variseb ja kel midagi muud üle ei jää kui käed õieli Venemaa poole roomama hakata. Lootuses, et Obama-aegsed patud andeks antakse.
See on muidugi äärmuslik arusaam sellest, kuidas maailma asjad käivad ja siinkohal ei tasu mõelda, et kõik Narva elanikud nii arvavad. Kuid siiski on üllatavalt palju inimesi veendunud, et kõige kurja juur asub Ühendriikides ja Eestitki juhitakse USA suursaatkonnast. Ei saa ju Eesti taoline riik ise midagi otsustada, kusagil peab peremees olema. Ja seal, Washingtoni „oblastikomitees", võimuvahetus praegu toimubki.
Pensionisüsteemi ekspert: pole universaalset arusaama, mis on õiglane
Senise pensionisüsteemi üks loojatest, sotsiaalteadlane Lauri Leppik leiab, et valitsuse eesmärk esimese pensionisamba reformimisel on hoida tulevikus ära liiga suured käärid pensionäride tuludes.
Praegune süsteem on selline, et esimene pensionisammas sõltub palgast vaid osaliselt, teine sammas täielikult ning kolmas sammas on vabatahtlik. Kuna palgakomponent on suur, siis suurendab palgalõhe ka pensionilõhet.
Leppik selgitas intervjuus Vikerraadiole, et senise süsteemi peamine kriitika ongi olnud lihtsas keeles see, et inimestele tundub ebaõiglane, kui madalapalgaline saab ühe töötatud aasta eest saab pensionistaaži vaid pool aastat.
Leppik ütles, et universaalselt arusaama, on õiglane, ilmselt polegi. Arvamused sõltuvad paljuski inimeste maailmavaatest ja tulutasemetest. Kahtlust pole aga Leppiku hinnangul selles, et pensionisüsteemi peab oludele kohandama tulenevalt demograafilistest ja sotsiaalsetest muutustest ühiskonnas.
Kui tänane baasosa riiklikus pensionis, mis on kõigile võrdne, moodustab ligi 40% keskmisest pensionist ja 60% sõltub palgast, siis uue reformiga, kui arvestada esimest ja teist sammast kokku, oleks võrdsena pensionäridele laekuv osa kolmandik pensionist.
Takka kiitma Leppik reformile veel ei tõtanud, tema sõnul sõltub palju üksikute aspektide "tuunimisest", sest pakett on tööjärgus.
Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab I samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast.
President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist
President Kersti Kaljulaid ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga.
Kaljulaid rääkis maakonnalehele Sakala, et see, kuidas poliitikud pidasid 1920. ja 1930. aastatel õigeks rahvast informeerida, erineb suuresti sellest, kuidas tänapäeval on õpitud väärtustama vaba mõttevahetust ning vaba ajakirjandust.
Ühtlasi annab ta mõista, et peab Eesti iseseisvuse omaaegses kadumises osaliselt vastutavaks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kelle initsiatiivil kehtestati 1934. aastal jõuga autoritaarne riigikord.
"Ehkki kõigi inimeste tegevust tuleb hinnata nende ajastu kontekstis, kuulun minagi nende hulka, kes arvavad, et vaikival ajastul oli oma roll selles, et meil läks nii halvasti, nagu läks. Kui otsustajate ring jääb kitsaks, siis pole poliitikul piisavat seljatagust ja see on kindlasti probleem, oli probleem ka toona," põhjendab ta.
Küsimusele, kas ta pooldab Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul monumendi rajamist, vastab Kaljulaid, et talle meeldiks rohkem, kui räägitaks Eesti riigi loojate ühisest mälestusmärgist. "Konstantin Pätsi monument riigikogu kõrval... ma ei läheks seda avama," sõnab ta.
India firma tegi PKC aktsionäridele ülevõtmispakkumise
India firma Motherson Sumi Systems Limited tegi PKC Groupi aktsionäridele pakkumise, mille järgi on firma valmis soetama PKC aktsiaid, täisosalus läheks firmale maksma 571 miljonit eurot.
Motherson Sumi Systems Limited (MSSL) ja PKC sõlmisid 19. jaanuaril kokkuleppe, mille järgi ühendavad firmad enda juhtmeköidiste tootmised. Et seda ellu viia, tegi MSSL ülevõtmispakkumise kõikidele PKC aktsionäridele, soovides maksta iga aktsia eest 23,55 eurot. Kokku läheks tehing maksma 571 miljonit eurot.
PKC aktsia hüppas Helsingi börsil hommikul 49 protsenti 23,29 euroni. Neljapäevase sulgemishinnaga võrreldes on Motherson Sumi pakutud ülevõtmishinna preemia 51 protsenti.
Kui Harju Elekter võtab vastu Motherson Sumi pakkumise PKC aktsiate eest, teeniks Eesti ettevõte tehingust kokku 25,8 miljonit eurot rahas.
Harju Elektrile on osalus PKC Grupis kuulunud juba aastast 1994. Eelmise aasta lõpus kuulus Harju Elektrile 1,1 miljonit firma aktsiat ehk ligikaudu 4,6 protsenti Soome kontsernist.
Homme toimuma pidanud Kalevipoja uisumaraton jääb sooja ilma tõttu ära
Homme, 21. jaanuaril Jõgevamaal asuva Kuremaa järve jääl toimuma pidanud 7. Kalevipoja uisumaraton jääb jääpuudusel ära.
„Eile sadas maha 3 cm vihma,“ tõdes võistluste korraldaja Väino Treiman telefoniintervjuus ERR-i spordiportaalile. „Järvel on ainult 2 cm külmunud jääd.“
Treimani sõnul lükatakse uisumaraton edasi, kuid uut toimumisaega ei osanud ta hetkel veel öelda.
Küll ootab Treiman kõiki huvilisi homme Adavere uisuväljale, mis avatakse tavapärase 12 asemel homme kell 11.
Levira soovib teletornist loobuda
Kuna Levira ei soovi enam Tallinna teletornis turismiteenuse pakkumisega tegelda, võiks teletorn minna kultuuriminister Indrek Saare hinnangul Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandusse ja sealne teenuseosutamine ajaloomuuseumile.
"Kuna olete avaldanud soovi loobuda turismiteenuse pakkunisest Tallinna teletornis, siis on kultuuriministeerium valmis kaasa mõtlema teletorni kui turismi- ja muuseumiobjekti käigushoidmise ja arendamise osas," kirjutab Saar Levira juhatuse esimehele Tiit Tammistele.
Kultuuriministeeriumi hinnangul oleks Saare sõnul sobivaim variant, kui teletorn oleks avalikus kasutuses ja selle omandaks riigi kinnisvara haldav RKAS. "Sellisel juhul võiks meie esialgsel hinnangul olla võimalik operaator Eesti Ajaloomuuseum ja sisulises mõttes võiks kaaluda ERR-i võimalikku huvi," märkis minister.
Enne otsuste tegemist on Saare sõnul vaja täpsemalt analüüsida võimalike operaatorite valikut ehk millist lisandväärtust üks või teine lahendus neile sisulises ja majanduslikus osas kaasa toob.
AS Levira asutas 2009. aastal SA Tallinna Teletorn eesmärgiga arendada ja majandada Tallinna teletorni kui ajaloolist ja arhitektuurilist turismiobjekti ning pakkuda kvaliteetseid turismi-, kultuuri ja vaba aja teenuseid. Sihtasutusele eraldati 2010. aastal toetust Teletorni rekonstrueerimiseks ja kaasaegseks turismiatraktsiooniks arendamiseks.
Tee tutvust: verd imev obama ja "Trumpi soenguga" koiliblikas
Reedel ametist lahkuv Barack Obama on vähemalt tema järgi nimetatud liikide arvu järgi teadlaste hulgas populaarseim USA president. Mehe nime kannab üks seeneliik ja kaheksa loomaliiki. Donald Trump saab aga juba enne ametisse asumist kirjutada enda arvele kaks liiki.
Toimetaja: Allan Rajavee/ERR Multimeediatoimetus