Kodukeemia kasutamine on Läänemerele sama ohtlik kui tööstus ja põllumajandus

Läänemeri. (Foto: Vitaly Nevar/TASS/Scanpix)
19.05.2016 11:00
Rubriik: Eesti

Mere peamisteks saasteallikateks peetakse tööstust ja põllumajandust, kuid kodukeemia kasutamine võib olla ökosüsteemile sama ohtlik, teatas Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL).

EVEL-i tegevdirektor Vahur Tarkmees selgitas, et peaaegu kogu vesi, mis maismaal saastub – olgu selleks sademevesi, jõgi, järv või põhjavesi – jõuab varem või hiljem Läänemerre ja viib reostuse sinna kaasa.

Keskkonnaministeeriumi 2014. aastal tellitud veekogumite uuringu kohaselt satub Eestis reoveepuhastitest kemikaale keskkonda aasta-aastalt vähem, kuid sarnaste osakeste kogus jõgedes on kasvanud.

"See tähendab, et kemikaalid ja toitained jõuavad keskkonda muid teid pidi – eelkõige tööstuse, põllumajanduse, aga ka inimeste hoolimatu tegutsemise tulemusena," sõnas Tarkmees.

Ülemaailmne probleem on mereprügi, millest kolmveerandi moodustab ära visatud ja väikesteks osakesteks lagunenud plastik, mida peavad mereloomad ekslikult toiduks.

"Sealhulgas jõuab TTÜ meresüsteemide instituudi andmetel igal aastal Läänemerre ka vähemalt 40 tonni aineosakesi, mis on pärit üksnes meie hügieenitoodetest ja pesuainetest. Mereprügis sisalduvad osakesed on mürgised nii loomadele kui ka inimestele. Mereloomade kaudu jõuavad ohtlikud ained tagasi ka inimeste toidulauale," selgitas Tarkmees.

EVEL-i juhatuse esimees Hans Liibek selgitas, et ühiskanalisatsiooni eesmärk on vältida lisaks toitainetele ka ohtlike kemikaalide nagu nõudepesuvahendi, pesupulbri, torusiili vmt lekitamist pinnasesse. Vesi puhastatakse eelnevalt ning juhitakse keskkonda tagasi, kuid ka reoveepuhastis ei ole võimalik kõiki aineid 100-protsendiliselt eemaldada.

"Seega lasub osaline vastutus ka tarbijail endal tehes tarbitava toote osas oma valikuid," ütles Liibek.

Eestis puudub 16 protsendil elanikkonnast ehk umbes 210 000 inimesel ühiskanalisatsioon, kes kasutavad reovee ära juhtimiseks eraldiseisvat reovee kogumiskaevu. "2014. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on ligi 35 protsenti sellistest süsteemidest aga ehitatud enne 1980. aastat, on halvas tehnilises seisukorras, lekivad ning on seega keskkonnale ohtlikud," märkis Liibek.

Täna ja homme kohtuvad Baltikumi vee-ettevõtted ühiskonverentsil, kus on kõne all Läänemere tervis ja seda mõjutavad ohutegurid.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Libauudised poliitikat mõjutamas

Maailmas räägitakse üha enam libauudistest, millega püütakse mõjutada ka poliitikat.
Teema oli kõneks USA valimiste eel ning viimati enne pühapäeval Itaalias toimunud põhiseaduslikku referendumit.
Sageli kahtlustatakse, et valeuudiseid vorbitakse Venemaal. Kas see on nii? Mida kujutavad endast digihõimud?
Vestlusringis osalevad kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht Raimo Poom (foto: EPL), ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ja saatejuht Neeme Raud.

Kuulake 6. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus