Martin Helme: kui teises voorus on kaks reformierakondlast, siis läheb käiku tühisedel (1)

Video
21.09.2016 23:01
Rubriik: Eesti

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et kui laupäeval jõuavad valimiskogus teise vooru kaks reformierakondlast, siis lähevad hääletamisel käiku tühisedelid.

ERR-i valimiskogu liikmete hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi kommenteerides ütles Reformierakonna liige, siseminister Hanno Pevkur ETV saates "Foorum", et tõenäoliselt on 80-85 häält see künnis, millega kandidaat pääseb laupäeval teise vooru.

ERR-i küsitlus näitas, et Marina Kaljuranda toetab 69 ja Siim Kallast 68 oma eelistuse väljaöelnud valijameest. Neile järgneb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps 61 häälega. Allar Jõksi toetab 58 ja Mart Helmet 10 valijameest. Oma eelistuse avaldas 335 valimiskogu liikmest 264. Kättesaamatuks jäi valimiskogu viis liiget.

"Häälte arv, mis täna lahti on, pole üldse 60-70, mida on vaja selleks, et teise vooru saada. Selleks on vaja 15-20 häält juurde. 80-85 häält on suure tõenäosusega künnis, millega pääseb teise vooru. Kui ERR-i uuringut vaadata, siis 68-69 häält on täna kahel liidril ja kui 10-15 häält neile otsa liidame, siis on barjäär juba umbes seal," selgitas Pevkur.

Vabaerakonna liige Artur Talvik aga tõdes, et valimiskogu liikmed räägivad oma eelistustest vastavalt olukorrale. "Tegelikult on nende hulk, kes tegelikult ei ütle eelistust välja, ka tõenäoliselt neile uuringutele ei ütle välja, päris suur. Laupäev näitab, kuhu poole see kaldub," kommenteeris ta.

Martin Helme nõustus Pevkuriga, et neist inimestest, kes pole uuringutes oma eelistust välja öelnud, sõltub väga palju. Samas pole ta enda sõnul kindel, et laupäeval uus president valitud saab. Tema sõnul sõltub see palju sellest, kes teise vooru pääsevad.

"Valijamehed võivad suhtuda nii, et ma kaks korda aastas küll ei viitsi Tallinna sõita. Aga riigikogu saadikutel on siiski sellest poliitilisest tegevusest teistsugune ettekujutus ja nad mõtlevad pigem selle peale, et Eesti saaks hea presidendi, mitte, et saaks valimised kaelast ära," rääkis Helme.

Keskerakonna liige, riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles, et tema loodab, et laupäeval saab siiski president valitud. Teises voorus sõltub tema sõnul väga palju sellest, kes on valimiskogu liikmete teine eelistus.

"See saab olema vaat' et veel olulisem. Teise eelistuse number on täna väga segane. Suheldes mitme valijamehega, siis paljud ütlevad, et esimene eelistus on neil kindel, aga kes on teine eelistus, selle otsustavad laupäeval. Siin hakkab just lugema personaalne kontakt. Siin valijamehed lähevad selgelt erakondlikust liinist välja ja teevad valiku selge isikliku veendumuse põhjal," arvas Ratas.

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Kalle Muuli sõnul tema küsitlusi üle ei tähtsustaks. "2001. aastal, kui presidendiks sai Arnold Rüütel, ei olnud pea ühtki küsitlust, mis oleks näidanud, et temast saab president. Ka vahed, mis teise vooru saamisel olid, olid nii, et Toomas Savi võitis Peeter Tulvistet ühe häälega. Nii et küsitluste pealt hakata prognoosima, kes keda võidab kahe häälega, on nagu kohvipaksu pealt ennustamine," rääkis ta.

Helme: kahe Reformierakonna variandiga ei saa leppida

Martin Helme ütles saates, et teoreetilisi kombinatsioone teise vooru saamiseks on 25, kuid tõenäolisi versioone 5-6 ning valimiskogu liikmed peavad välja mõtlema, kuidas nende puhul käituda.

"Mina ütlen küll otse välja, kui on kaks reformierakondlast teises voorus, siis läheb raudselt tühisedel. Kuidagi ei saa leppida sellega, et meid pannakse valiku ette, kas võtate ühe või teise Reformierakonna variandi," ütles Helme.

Hanno Pevkur vastas Helmele, et Reformierakond üksi presidenti ei vali ja kui teise vooru pääsevad juhuslikult Marina Kaljurand ja Siim Kallas, siis selle valiku on teinud valimiskogu liikmed.

"Kui te siis sellest lahti ütlete, siis see on teie õigus, aga usun, vaadates ka põhiseadusele otsa, presidendivalimiste süsteem meil selline on, siis eks te teate ise, kuidas ja miks te sellise otsuse teete," ütles Pevkur.

Ta lisas, et tema hinnangul on tõenäoliselt teise vooru jõudmiseks pigem 2-4 varianti.

Talvik: Reformierakonnal on läbi mõeldud, et nemad peavad selle koha saama

Artur Talviku sõnul on Pevkuri sõnad, et Reformierakond presidenti ei vali, vastuolulised.

"Algusest saadik on mäng käinud nii, et Reformierakond tahab öelda, millise presidendi me saame. See on üks häirivamaid tegureid. See mäng ka kahe kandidaadiga, mis neil nüüd siiamaani käib, kuidas kord on üks kandidaat ohver, kord teine, näitab seda, kuidas neil on selgelt läbi mõeldud, et nemad peavad selle koha saama, selle kontrolli sinna saama," rääkis Talvik.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, kultuuriminister Indrek Saar ütles, et tema Talviku arvamust ei jaga.

"Ma püüaks tagasi hoida tema indu, et see on üks tohutu lavastus ja et meil on niivõrd geniaalsed poliitilised lavastajad, kes suudavad mängida nii mitmekihilist mängu. Päriselus on asi nii, et Reformierakond ei ole paraku sellist komplimenti ära teeninud ja asi on palju proosalisem. Ja mulle tundub, et nende jaoks on need valimised kujunenud palju keerukamaks ja närvesöövamaks, kui nad oleks iial osanud ka oma halvemates unenägudes näha," rääkis Saar.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus