Arstide liit: pikad ravijärjekorrad lähevad kokkuvõttes kõigile rohkem maksma (1)

  • image

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

  • photo

    (Foto: Siim Lõvi /ERR)

Elo Ellermaa, Susann Kivi
20.09.2016 10:33
Rubriik: Eesti

Täna hommikul toimus tervishoiutöötajate üleriigiline tunniajaline hoiatusstreik, millega taheti poliitikute tähelepanu juhtida sellele, et tervishoid vajab lisaraha. Haiglate suurim mure on haigekassa lepingumahtude ületamine ja sellest tulenev ravijärjekordade pikkus.

Seekordse hoiatusstreigi eesmärk on juhtida riigi tähelepanu just sellele, et haigekassa eelarvest ei kaeta inimeste reaalseid ravivajadusi. Kui haiglal saab haigekassa lepingumaht täis, teenindatakse patsiente edasi suuresti haigla enda raha eest, kuna lepingumahu ületamisel tasub haigekassa nende teenuste eest vaid kolmandiku, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Esimene, mida inimesed omal nahal tunnevad, on see, et ravijärjekorrad on väga pikad.Haiglad tegelikult suudaksid võtta vastu rohkem patsiente, ravida just haigals rohkem patsiente, aga kuna rahastust ei ole, siis nad seda teha ei saa, sest igavesti pole ka selle 0,3 koefitsiendiga võimalik seda teha," selgitas arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Ta lisas, et lõppkokkuvõttes lähevad pikad ravijärjekorrad kõigile rohkem maksma.

"Väga paljud patsiendid hakkavad sealt järjekorrast jõudma erakorralisse meditsiini oma ägedaks muutunud seisundiga, mida peab ravima erakorraliselt ja hoopis suuremate kuludega," tõdes Rehemaa.

Tervishoiutöötajad loodavad streigiga, et poliitilisel tasandil hakatakse tõsiselt mõtlema selle peale, kuidas leida tervishoidu lisaraha, seda nii patsientide piisavaks raviks kui ka töötajate palkadeks, et viimased ei lahkuks Soome.

"Me loodame loomulikult parimat ja teeme oma plaanid vastvalt olukorrale," ütles Rehemaa, kelle sõnul ei ole praegu välistatud ka pikem streik.

Plaaniline töö katkestati

Hoiatusstreigi ajaks peatati haiglates üle Eesti plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, uuringud ja protseduurid ning plaaniline töö statsionaaris. Samuti katkestati töö perearstikeskustes.

Töötasid kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutati vältimatut arstiabi.

Ärajäänud vastuvõttude asemele püütakse patsientidele leida uus aeg võimalikult lühikese aja jooksul. Töö korraldavad ümber ja patsiente teavitavad raviasutused, kinnitasid korraldajad.

"Streik ei ole patsientide vastu, vaid nende huvides, arstiabi selle tõttu kellelgi saamata ei jää. Palume vabandust suurema ajakulu pärast ja ootame mõistvat suhtumist," ütles Tartu arstide liidu esimees Jaan Sütt.

Ta lisas, et üks eesmärke on näidata, et betoon üksi ei ravi, kui aga haiglatele ravi eest vähem maksma hakatakse ja arste ning õdesid palkade vähendamine ähvardab, siis võivad uued haiglahooned personalist üsna tühjaks jääda.

Hoiatusstreigi ajal toimusid haiglates kõnekoosolekud.

Tartu kliinikumil on võimekus, kuid mitte raha

Tartus kogunesid streikivad tervishoiutöötajad Tartu ülikooli kliinikumi ees, kus sajad arstid, õed, hooldajad ja arstiteaduse tudengid moodustasid "tervisekoridori". See sümboliseeris tuleviku haiglat, kus rahapuuduse tõttu ei jää tervishoiutöötajatel üle muud, kui soovida patsientidele "olge terve!".

Eesti tervishoiutöötajate kutseliidu esindaja Egle Sarap-Nöps tõdes, et juba praegu on äsja laiendatud Tartu ülikooli kliinikum olukorras, kus haiglal on küll võimekust, aga mitte enam raha, milles eest patsiente ravida.

"Me oleme jõudnud juba nii kaugele, et meil on tehnikat ja meil on ka ruumid, vähemalt siin Tartus on seda ju näha ja on ka teisi haiglaid, kes on enda vahenditesse väga palju panustanud. Hetkel on kõige suurem mure see, et me ei saa patsientidele anda sellisel hulgal ja võimalusel abi, nagu meil oleks juba võimekus olemas," rääkis Sarap-Nöps.

Jaan Süti sõnul on haigekassa rahastus tegelikust ravivajadusest umbes 74 miljonit eurot väiksem. "Kui see tendents jätkub, siis varsti jooksevad haiglad personalist tühjaks," tõdes ta.

Streikijate sõnum on, et kui tervishoidu lisaraha ei anta, jäävad personalist tühjaks ka Tartu ülikooli kliinikumi koridorid. Kui tänane streik oodatud tulemusi ei too, lubab Tartu arstide liidu eestseisus veel streikida.

Ossinovski: nõudmised langevad kokku ministeeriumi seisukohtadega

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles "Aktuaalsele kaamerale", et tervishoiutöötajate sõnumid ja nõudmised lähevad üks-ühele kokku ka sotsiaalministeeriumi positsiooniga.

"Vastavad ettepanekud olen ma vabariigi valitsusele ka juba esitanud ja pikemas vaates lisaraha andmise osas on ka valitsus laias laastus ühte meelt, et lisaraha on vaja. Ma loodan, et lähikuudel jõuame ka valitsuse tasemel konkreetsete otsusteni, mis annab pikajalise kindlustunde tervishoiu avalikkusele, tervishoiusektorile," ütles minister.

Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu teisipäevane avaldus:

Tervis on kallis

Peatasime täna töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.

Arstid ja õed ei jäta haigete ravimist pooleli kergekäeliselt ega kerge südamega, aga nii meditsiinis kui elus peab mõnikord tegema väiksemat kahju, et ära hoida suuremat.

Aina sagedamini näeme patsiente, kes pika järjekorra pärast on meie juurde jõudnud liiga hilja. Tihti peame nuruma kolleegidelt erandkorras vastuvõtuaega või voodikohta haigele, kelle seisund ei kannata oodata, kuulates seejuures juhtkonna manitsusi, et haigekassa lepingut ei tohi ületada.

Ravijärjekordades ootab üle 180 000 inimese, sest haigekassa eelarve on teadlikult tehtud tegelikust ravivajadusest väiksem. Seetõttu on haiglates ravitud rohkem patsiente, kui plaan ette nägi. Ükski heategu ei jää aga karistuseta – haiglatelt tahetakse nõuda viimase kvartaliga kogu haigekassa ülekulu tasa tegemist nii, et töö maht ei vähene, aga selle eest makstakse vähem. Mingit vajadust nii toimida ei ole, haigekassas on vajalik raha olemas. Jaotamata kasumis on üle 100 miljoni varasematel aastatel inimestelt kogutud raviraha, kuid selle kasutamise asemel plaanitakse raviteenuste hindu alandada. Hinnakärbe viib paratamatult järeleandmisele kvaliteedis. Masu-aegne hinnakoefitsient tähendas ka koondamisi ja palkade vähendamist. Kas meie riik on tõesti taas nii suures kriisis, et pinnal püsimiseks on vaja arstiabi kärpida ?

Riigieelarve tasakaal ei tohi olla tähtsam inimeste tervisest. Arstid ja õed tahavad teha oma tööd ja ravida patsiente vastavalt tänapäevase meditsiini võimalustele. Poliitikute ülesanne on luua selleks tingimused, mitte jaanalinnu kombel pead liiva all hoida ja otsustamist aina edasi lükata.

Eesti tervishoiusüsteem on Euroopas efektiivsuselt kahe esimese ja rahastamise tasemelt kahe viimase riigi hulgas. Vananev rahvastik vajab rohkem arstiabi ja uued tõhusamad ravimid ning ravimeetodid on kallid, seetõttu ainult ravikindlustusmaksust kõigeks ei jätku. Efektiivses süsteemis võib leida üksikuid kohti kulude kokkuhoiuks, kuid selle mõju on umbes sama suur, kui palju saab tühjakspigistatud sidrunist teerulliga üle sõites veel mahla kätte.

Valida on kulude vähendamise või tulude suurendamise vahel. Kulude vähendamine tähendab ravijärjekordade hüppelist pikendamist. Patsientidelt, kes maksavad oma taskust niigi ligi veerandi tervishoiukuludest, kõrgemat visiiditasu võtta või tasulise ravi osa suurendada ei saa. Siis muutub arstiabi väiksema sissetulekuga inimestele kättesaamatuks, nagu on juba juhtunud hambaraviga. Soovitame kõigepealt loobuda sotsiaalmaksu langetamisest, mis jätaks alles 90–100 miljonit eurot aastas.

Eksperdid on vastuvaidlematult tõendanud, et Eesti tervishoid vajab lisaraha. Arstid ja õed on „hääletanud“ küll jalgadega, küll patjadega, kuid teame, et inimeste, ka poliitikute naha paksus ja reaktsioonid on erinevad. Täna on hoiatus, esimene süst, kui see ei mõju, tuleb jätkata pikema ja tõhusama ravikuuriga.

Paremini rahastatud tervishoiust võidavad kõik. Kui saab ravida rohkem patsiente, siis lühenevad rahapuudusest tingitud järjekorrad. Õigeaegne ravi hoiab ära haiguste ägenemist ja krooniliseks muutumist ning kulud vähenevad, sest kallist erakorralist ja pikaajalist ravi on vaja vähem. Kui tervishoiutöötajad näevad tunneli lõpus valgust, jäävad nad Eestisse. Kui saab kulutada rohkem haiguste ennetamisele, väheneb haigestumine. Tervemad inimesed toovad majanduskasvu – nende tööpanus suureneb, sotsiaalkulud aga vähenevad. See kõik ei tule korraga ja kohe homme, kuid saame hakata liikuma õiges suunas.

Austatud poliitikud, kogu tervishoiuvaldkond alates teadlastest, ekspertidest, ministrist kuni arstide, õdede ja hooldajateni on ühisel arvamusel, et rahastamist on vaja suurendada. Võtke meid kuulda! 

 

Toimetas
Indrek Kuus, Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

täna vikerraadios