"Pealtnägija": Tiit Made rääkis perioodist, mille kohta oli andnud vaikimisvande (2)

Video
Kaidor Kahar
18.05.2016 20:41
Rubriik: Eesti

Üldsus teab Tiit Made kui pikaajalist poliitikut ja telenägu, aga üks peatükk tema biograafias on tekitanud küsimusi ja kaasa toonud isegi kohtuasja.

Nimelt töötas Made 1970. aastatel atašeena Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis, mida peeti spioonipesaks. Nüüd otsustas 76-aastane eksdiplomaat ja veteranpoliitik avaldada just sellest perioodist, mille kohta ta omal ajal andis vaikimisvande, memuaarid.

Veel enam – tal on alles hulk unikaalseid filmikaadreid ning tänaseni polnud neid näinud keegi peale tema pere, kuid mille nüüd "Pealtnägija" teleekraanile tõi.

Made tunnistab, et ta tõesti kahtles ja kõhkles aastaid, kas tasub kõike raamatut kirjutada. Pidades nõu sõprade ja tuttavatega, ka nende inimestega, kes diplomaatilises korpuses töötanud on, otsustas, et enam pole Nõukogude Liitu, Eesti NSV-d.

Made murrab vaikimisvande peatselt ilmuvas ligi 400-leheküljelises memuaaris ”Rootsis Nõukogude saatkonnas”.

Aastatel 1974-1977 konsulaarosakonna atašeena töötanud Made andis välja passe ja viisasid, võttis arvele riiki saabunud Nõukogude kodanikke ja hoidis silma peal Eestist saabunud turismigruppidel. Lisaks abistas töötajaid tõlkeküsimustes kuni selleni, et tuli saata mõnd saatkonnaprouat naistearsti juures.

Made möönab, et väga oluline oli osa tema tööst oli kohalikul eestlaskonnal silma peal hoidmine ja sellest ülevaadete koostamine – selleks ju eestlasi üldse välisteenistusse värvati.

Vaata intervjuud ja unikaalseid filmikaadreid videost.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus