Hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine hakkas kasvama
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk kasvas möödunud nädalal Eestis 15 protsenti, arstide poole pöördunud 3910 inimesest pooled olid kuni 15-aastased lapsed.
Enim haigestunuid oli jätkuvalt kuni nelja-aastaste laste hulgas, kuid suurim haigestumuse juurdekasv oli vanemaealiste, see on 65-aastaste ja vanemate vanusrühmas, kus haigestunute arv nädalaga peaaegu kolmekordistus, teatas terviseamet.
Vaatamata sellele, et grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks ja gripi levikut piiratuks, on viimase kolme nädala jooksul vajanud haiglaravi seitse gripiviirusega patsienti - neli kuni üheksa-aastast, kaks täiskasvanut ja üks vanusrühmas 65 ja vanem.
Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 20 A-gripiviirust, neist alatüpeeriti kaks A-gripiviirust, mis osutusid A-gripiviiruse alatüübiks (H3). Selle tüvega seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks, sest tüsistuste ja suremuse oht on suurem.
A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine üldiselt teiste gripiviiruste põhjustatud haigusnähtudest. Gripile on omane haiguse äkiline algus, kõrge palavik, millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või hingamisraskused.
Enim ohustatud on vanemaealised patsiendid ning need, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame- või neeruhaigust või diabeeti. Lisaks immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud ning rasedad.
Grippi haigestumine on tõusuteel igal pool Euroopas. Laboratoorselt kinnitatud A gripiviirustest domineerib A gripiviiruse alatüüp (H3).
Toimetaja: Karin Koppel