Euroopa Nõukogu sallivuse raport toob esile Eesti poliitikute väljaütlemisi
Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastane komisjon (ECRI) märgib oma viiendas Eestit puudutavas aruandes, et kuigi Eesti ei kannata spetsiifiliselt vihakõne probleemi all, siis esineb mureküsimusi nii uudisteportaalides levivates rassistlikes märkustes kui ka poliitikute suutmatuses reageerida homovastasele kõnele.
Raporti kokkuvõttes leitakse, et alates ECRI neljanda Eestit puudutanud aruande avaldamisest 2009. aastal on edasiminek toimunud mitmes käsitletud valdkonnas.
ECRI toob positiivsena välja, et seadusandluses on hiljutine kodakondsuse seaduse muudatus ära kaotanud keeleoskuse nõuded üle 65-aastastele inimestele, kes taotlevad Eesti kodakondsust. Ka avaneb tulevast aastast võimalus anda Eesti kodakondsus automaatselt lastele, kes on sündinud kodakondsuseta vanematele. 2011. aasta rahvaloenduse tulemused annavad tunnistust kodakondsuseta inimeste arvu langusest.
Samuti tõstab ECRI esile, et vastu on võetud kooseluseadus, millega tagatakse samasoolistele paaridele võrdne kohtlemine võrreldes erisoost paaridega. Veel on justiitsministeerium esitanud karistusseadustiku muudatusettepaneku, millega kõrvaldatakse või leevendatakse piiravaid tingimusi nendes paragrahvides, milles õhutamine rassivihale ja -vägivallale ning rassipõhine diskrimineerimine on kriminaliseeritud vaid juhtudel, kui ohtu satub ohvri tervis, elu või vara. Rassistlikud ajendid muudetakse raskendavateks asjaoludeks kõikide tavapäraste süütegude puhul.
Euroopa Nõukogu komisjon nendib, et hoolimata saavutatud edasiminekutest, tekitavad mõningad küsimused jätkuvalt muret. "Eesti ei kannata spetsiifiliselt vihakõne probleemi all, kuid järgmistel teemadel esineb jätkuvalt mureküsimusi: interneti uudisteportaalides levivad laialdaselt rassistlikud märkused ja poliitikute suutmatus reageerita homovastasele võ soovahetusvastasele kõnele," leiab komisjon.
Puudusi näeb ECRI ka politseinike ja kohtunike koolituses. "Rassistliku või homo- või soovahetusvastaste vihajuhtumite või vägivallajuhtumite kohta esitatud kaebuste vähene arv tõstatab küsimuse koolituse puudumisest politseinikele ja kohtusüsteemi töötajatele," kirjutatakse raportis.
Integratsiooni valdkonnas ei ole ECRI hinnangul keelseaduse rakendamise osas piisavalt konsulteeritud venekeelsete kodanike ja kodakondsuseta inimestega, eriti kodakondsuse saamise teemal. "Taolise seadusandluse tulemusena võib tekkida kaudne diskrimineerimine nende inimeste töölevõtmisel, kelle emakeel ei ole eesti keel," märgitakse raportis.
Üleminek süsteemile, kus keskkoolid peavad õpetama 60% õppeainetest eesti keeles, on ECRI arvates kaasa toonud täiendavaid puudusi. "Venekeelsete koolide õpilaste tulemused on kehvemad kui eestikeelsete koolide õpilastel. Siiski see lõhe on viimastel aastatel kahanenud," seisab raportis.
Euroopa Nõukogu komisjon leiab, et need piirkonnad, kus enamik elanikkonnast räägib vene keelt, on jätkuvalt majanduslikult vähem arenenud ja nendes piirkondades on endiselt kõrged töötuse määrad.
Mainitakse ka Ligi, Helmet ja Noolt
ECRI jagab analüüsis kokku Eestile 111 soovitust ja toob välja oma leiud.
"ECRI ei ole märganud erilist probleemi seoses rassistliku vihakõnega poliitilises kõnes. Küll aga on ECRI täheldanud juhuslikke ilminguid, nagu näiteks 2013. aasta mais Konservatiivse Rahva Erakonna liikme Martin Helme poolt telesaates tehtud avaldused, kus ta ütles, et ta sooviks, et Eesti oleks valge riik ja leidis, et sisseränne tooks kaasa Eesti linnade rüüstamise ning vägistamise."
ECRI toob positiivsena välja, et Eesti asutused siiski kritiseerivad regulaarselt eri tasanditel poliitikute välja öeldud rassistlikke avaldusi. Näiteks 2014. aasta oktoobris, kui rahandusminister Jürgen Ligi esitas kommentaarid haridusminister Jevgeni Ossinovski kohta, mõistis president Toomas Hendrik Ilves need solvangud hukka soolise kuuluvuse, kodakondsuse või rahvuspäritolu alusel, mille järel rahandusminister esitas lahkumisavalduse.
"2013. aasta märtsis tegi Erki Nool, endine sportlane ja sel hetkel riigikogulane, terve rea homovastaseid avaldusi, kutsudes homosid pöörduma psühhoteraapia ja usu juurde ning vältima "praktiseerivate homoseksuaalide" seltskonda," seisab raportis. ECRI märgib ka, et 2012. aasta novembris käivitas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Eestis kampaania vastureaktsioonina kavale koostada kooseluseaduse eelnõu. Kampaania keskmes oli petitsioon, mis väidetavalt sisaldas mitut homovastast avaldust.
Komisjon arvab, et Eesti ametivõimud peaksid üle vaatama karistusseadustiku, et kriminaliseerida järgmisi rassistlikke süütegusid: avalikud solvangud või laimud; avalik ideoloogia väljendamine, mis väidab, et mingi inimrühm on parem kui teised; genotsiidikuritegude, inimsusevastaste kuritegude või sõjakuritegude avalik eitamine, õigustamine või mahavaikimine; rassistliku sisuga materjalide avalik levitamine või jagamine või tootmine või ladustamine; rassismi edendava inimrühma loomine, juhtimine, selles osalemine või selle toetamine; avalikus teenistuses või ametikohal toime pandud rassistlik diskrimineerimine.
Politseinikele ja kohtusüsteemi töötajatele tuleks ECRI hinnangul korraldada rassismiteemalisi ning rassistliku diskrimineerimise alaseid koolitusi ning samuti tuleks panustada laiema üldsuse teadlikkuse tõstmisele nendes küsimustes.
Lisaks tuleks astuda samme keeleseaduse rakendamise probleemide lahendamiseks venekeelse elanikkonna osas ning kindlustada, et seaduses ei sisalduks sätteid, mis võivad kaudselt põhjustada venekeelsete inimeste diskrimineerimist tööturule sisenemisel, samuti, et vähendada töötust piirkondades, kus enamik elanikkonnast on venekeelne ja luua võrdõiguslikkust puudutavate andmete kogumise süsteem. Võrdse kohtlemise seadust tuleks komisjoni arvates aga muuta selliselt, et oleks tagatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku sõltumatus.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi teatas pärast raportit oma Facebooki kontol, et "rassismi ja ksenfoobia parim toit on raporteerimine raporteerimise pärast ja suvalisel aadressil". "Ühe pooliku ja kontekstivaba kommentaari sellisesse konteksti panek näitab raporti ja sellele materjali konstrueerinute väärtust, aga ehk paneb kaasmaalasi ka järele mõtlema, et sellisele asjale vale tähenduse omistamine ja ta riiklikuks küsimuseks puhumine teeb rassistide ohjeldamise väga keeruliseks. Vihakõne moodi raport igatahes. Kas kriminaliseerime ta ära kui rassismi soosija?" küsib Ligi.
Toimetaja: Liis Velsker