Erakoolid koostasid haridusministeeriumile vastukaaluks alternatiivse seaduseelnõu
Pärast kuudepikkust arutelu, vaidlusi ja omapoolsete märkuste tegemist haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) otsustasid erakoolide juhid koos lapsevanematega koostada enda alternatiivse seaduseelnõu Erakooli seaduse muutmiseks. Teisipäeval jättis justiitsministeerium haridusministeeriumi eelnõu kooskõlastamata, lisades, et HTM-i töös on tugevaid puudujääke.
„Meie hinnangul tuleb käsitleda Eesti hariduse rahastamise küsimusi laiemalt. Ka avalike koolide rahastamine on üks tohutu vastuolude ja küsitavuste pundar, millest ei ole kellelgi head ülevaadet ja kardetavasti ka pikemaajalist nägemust. Lahenduste leidmine ei saa olla üle mõistuse keeruline,“ selgitas tehtud tööd erakoolide poolne seaduseelnõu koostav juriidikarühm.
Kodanikualgatusena sündiva eelnõu tegemine kerkis päevakorda pärast seda, kui erakoolide ühendused tutvusid HTM-i pakutud Erakooliseaduse muutmise eelnõuga, millega püütakse lahendada Riigikohtuotsusega selgunud vastuolu, et kohalikud omavalitsused ei oleks enam kohustatud erakoolide tegevust rahaliselt toetama. Uus eelnõu valmis kooskõlastusringiks suve lõpul.
„Isegi sisu kõrvale jättes oli see koostatud ebapädevalt ja arvestamata eelnõude menetlemisele esitatud nõudeid,“ vahendasid eelnõu koostajad oma seisukohta ERR-i uudisteportaalile Waldorfkoolide liidu juhi Anne-Lii Kerge vahendusel.
Eelnõud, statistikat ja võimalikke lahendusi on analüüsinud liikumine Avalikult Haridusest, kuhu kuuluvad lisaks vabatahtlikele ka koolipidajad, -juhid, õpetajad, haridusteoreetikud ning lapsevanematest juristid, finantsistid, analüütikud, kultuuritöötajad.
Erakoolide juhid märkisid juba haridusminister Jürgen Ligi kevadise avalduse peale, et liiga äkiline seaduse muutmine seab nad väga raskesse olukorda ning paljud maailmavaatelised erakoolid võivad silmitsi seista sulgemisega.
Nii kirjutas näiteks Ahto Kivi Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsist eelnõud kommenteerides, et seaduse muutumisel on ta „juhatuse liikmena sunnitud kaaluma 25 aastat tegutsenud Tartu Waldorfgümnaasiumi tegevuse lõpetamist.“ Peale tema on Eelnõude Infosüsteemis kriitikat avaldanud mitmed koolijuhid.
Erakoolid esitasid ka omapoolsed märkused ja ettepanekud ministeeriumile. HTM sõnas, et on kommentaarid kätte saanud ning erakoolidele ka tagasisidet andnud.
„Kui sihiks võetakse pika-ajaline tegevus, siis tundub, et väga tõsiselt tuleks kaaluda ühe uue haridusorganisatsiooni loomist,“ on erakoolide üks seisukoht ja võimalik lahendus probleemide lahendamiseks.
Uus eelnõu esitatakse tuleval nädalal riigikogu kultuurikomisjonile ning loodetakse seejärel sisulist tööd lahenduste leidmisel. Komisjoni esimees Laine Randjärv ütles, et on erakoolide pöördumistele ka varasemalt vastanud ning neile komisjoni seisukohti tutvustanud.
„Kuna komisjon peab küsimust oluliseks, oleme tavapäratult otsustanud alustada konsultatsioone ja arutelusid enne vastava eelnõu algatamist,“ sõnas Randjärv, kes on asjaosalised 10. novembri riigikogu istungile kutsunud, et osapooled saaksid seisukohti selgitada. Täpsem arutlemine seadusmuudatuse võimaliku vastuvõtmise üle algab tavapäraselt siis, kui valitsus selle riigikogus algatab.
Justiitsministeerium ei kooskõlastanud seadust
Teisipäeval märkis ka justiitsministeerium seaduseelnõu kooskõlastusringil kommenteerides, et HTM-i tehtus esineb menetluslikke puudusi ja võimalik vastuolu põhiseadusega.
„Justiitsministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata ebapiisava vacatio legise ja puuduliku mõjude analüüsi tõttu ning esitab järgmised märkused,“ seisab minister Urmas Reinsalu allkirjastatud kooskõlastuskirjas.
Vacatio legis on mõistliku kohanemisaja põhimõte, mis tähendab et riik ei või kehtestada seaduseid n-ö üleöö, vaid peab andma seadusemuutusega seotutele aega oma tegevust ümber korraldada või ettevõtluse korral ka normaalselt turult väljuda. Samale kitsaskohale viitasid ka erakoolide ühendused.
Justiitsministeerium on kuueleheküljelises dokumendis teinud märkusi HTM-i esitatud eelnõu mõlemale paragrahvile ja jätnud kommenteerimata vaid esimese paragrahvi kolmest punktist teise. Niisamuti juhitakse tähelepanu, et seadusmuudatuse mõjude hinnang on paljudes aspektides puudulik, alates erakoolide rahastamise võimalikest alternatiividest ning lõpetades sihtrühmade suuruse määratlemisega.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu, kuid märkis, et „hariduslike erivajadustega õpilaste õppekoha tegevuskulu katteks vajalikud vahendid on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarves ette nähtud ainult 2016. aastaks. Eelnõu rakendamiseks vajalike kulude lisavajadus tuleb arutusele võtta 2016. aasta kevadel riigieelarve strateegia 2017-2020 koostamise käigus.“
Kersna: erakoolid rikastavad haridusmaastikku
Riigikogu liige, reformierakondlane Liina Kersna leidis "Terevisioonis", et erakoole peaks kindlasti toetama, sest nad rikastavad meie haridusmaastikku, aga nende toetamiseks on vaja paika panna väga selged reeglid.
Kersna näeb praegu päevakorral olevas eelnõus kahte probleemi. "Esiteks ta jõustub liiga kiiresti. See on praegu planeeritud jõustuma 1. septembrist 2016. Sellega ei jõua erakoolid piisavalt kohaneda. Ja teine probleem on see, et praktiliselt ühe kolmandiku osas erakoolide eelarved jäävad poliitiliste mõjutuulte alla. Oleks vaja teha pikaajalised lepingud kohalike omavalitsustega, et tagada kindlus."
Kersna sõnul tuleneb haridusministeeriumi rahajagamise keskne, mitte tegeliku sisu üle arutlev debatt sellest, et ministriks on endine rahandusminister.
"Kõik need eelnõud ja ka seletuskirjad on hästi numbrikesksed. Minu meelest ei ole meie haridusmaastiku peamine probleem enam õpetajate palk. See on ka väga oluline, aga kui me teame, et vaid pooled meie lastest tunnevad ennast koolikeskkonnas turvaliselt, kui me teame uuringutest, et vaid iga kolmas laps ütleb, et õpetaja kuulab teda, siis ma arvan, et meie haridusmaastikul on väga palju olulisi probleeme, millega tegeleda."
Toimetaja: Greete Palmiste