Loomeliidud tahavad lauluväljaku detailplaneeringu peatada, kuid linna sõnul on seda juba tehtud

Video
Elo Ellermaa
26.05.2016 21:16
Rubriik: Eesti

17 loomeliitu nõuavad Lauluväljaku detailplaneeringu menetluse peatamist, sest kavandatud muudatused ei arvesta piisavalt laulupidude vajadustega. Loomeliidud saatsid oma muresõnumi Tallinna linnavalitsusele ja kultuuriministeeriumile märtsis. Tallinna linnaplaneerimise amet ütles aga "Aktuaalsele kaamerale", et detailplaneering peatati juba aastal 2010.

Lauluväljaku detailplaneering, mis näeb ette sellele alale mitmete uute rajatiste, laste mänguplatside, tunneli ja ala läbiva sõidu- ning kergliiklustee rajamist, pärineb aastast 2007. 2010. aastal see planeering peatati, kuna naabrid esitasid kaks protesti. Vahetult pärast seda algas ka arutelu, kas lauluväljakul ei võiks oma pidu pidada ka tantsupeolised. Aastaid hiljem otsustasid tantsupeolised jääda Kalevi staadionile ning uue detailplaneeringu koostamine ei olnud vajalik. Nüüd on 17 loomeliitu teinud pöördumise sellesama algse detailplaneeringu peatamiseks, kuna nende sõnul võib see siiski käiku minna.

"Seda ei ole hetkel veel käivitatud, kuid me sooviksime, et saaksime koos arhitektidega maha istuda ja leida võimalusi ning mõelda perspektiivselt," rääkis Eesti koorijuhtide liidu liige Raul Talmar.

Perspektiivselt tähendab, et ka sadade aastate pärast oleks sellel alal võimalik pidada laulupidusid. See eeldab seda, et lauluväljaku ala ei ehitataks täis väljakuid, hooneid, teid jm. Tallinna linnaplaneerimise amet ütleb, et detailplaneeringuga ei ole pärast selle peatamist mingeid arenguid toimunud.

"Mina ei saa aru, miks pöördumine tehtud on, kuna planeering on juba alates 2010. aastast peatatud. Planeeringut sellest ajast muudetud ei ole ja midagi temaga toimunud ei ole," ütles Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen.

SA Tallinna Lauluväljak direktor Riho Rõõmus ütles, et detailplaneeringu taaselustamine ja laias ringis selle üle arutamine ei ole üldse halb mõte. Lihtsamad remonttööd detailplaneeringut ei nõua, kuid sealt edasi kõik seisab.

"Lauluväljakut ei saa hakata edasi arendama. Lihtsamad remonttööd, nagu raadiotorni me teeme sel sügisel korda ja sellise äraremontimise jaoks ei ole detailplaneeringut tarvis. Selleks on raha tarvis, et remont ära teha, eriti kui see puudutab mingisugust siseruumi või välisfassaadi remontimist, aga nii pea kui sa hakkad midagi uut peale ehitama või tahad hooneid laiendama hakata, siis peab olema alus detailplaneering," selgitas SA Tallinna Lauluväljaku direktor Riho Rõõmus.

Rõõmus märkis samuti, et lauluväljaku kõige olulisem funktsioon on laulupeod ning seetõttu olekski oluline, et kõik osalised maha istuksid ja asja arutaksid.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pealtnägija

Selle nädala "Pealtnägija" pinnib praamikuningat. Aastaid tundus, et iga minister, kes Vjatšeslav Leedolt praamiühendust ära võtma läks, kaotab ise koha. Majandusminister Urve Palo kangutas selle lõpuks jõuga Saare suurkapitalistilt käest, kuid pinnale ujus süüdistus reformikate väljapressimiskatsest ja Tallinna Sadama juhtide tohutust altkäemaksust.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (5)
Täna 14:05

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!