Euroopa lennuohutusamet: koostööst keelduvad sõjalennukid on üha suurem oht tsiviillennundusele
Eestit külastav Euroopa lennuohutusameti peadirektor Patrick Ky ütles lennuliikluse turvalisuse tagamise viimaseid muutusi selgitades, et väljalülitatud transponderiga sõjalennukid peaksid tulevikus oluliselt paremini oma tegevusest teavitama.
Euroopa lennuohutusamet teatas aprillis avaldatud raportis, et koostööst keelduvad sõjalennukid on üha suurem oht tsiviillennundusele. Eelkõige Vene lennukite keeldumine koostöös tähendab, et militaarlennukid ei teavita oma tegevusest ning nende tuvastusseadmed ehk transponderid on välja lülitatud, mistõttu on oht, et need põrkavad kokku tsiviilennukitega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Transponderite väljalülitamine ei ole seadusevastane. Euroopa lennuohutusamet on seetõttu teinud ettepaneku, et kõik riigid koostaksid militaarpilootidele eeskirja, mille järgmisel ei satuks tsiviilennukid ohtu.
"Seegi oleks juba suur samm õiges suunas. Me palume seda, et sõja- ja tsiviillennukite juhtimiskeskuste vahel toimuks parem infovahetus, sest kui sõjalennukitel ei pruugi transponderid sees olla, siis tsiviillennujuhtidel oleks informatsioon selle kohta, mis piirkonnas sõjalennud toimuvad," selgitas Ky.
Sama teema on pideva arutusel ka töögrupis, mis moodustati Rahvusvahelise Tsiviilennunduse Organisatsiooni alla. Töögruppi kuuluvad ka esindajad Venemaalt ning Patrick Ky sõnul on informatsiooni jagamises toimunud edasiminekuid.
"Me nõustusime põhimõttes, et infovahetus peaks olema suurem ja edasi peitub asi detailides jnin küsimuses, kuidas seda kõike teha ja mis informatsiooni jagada. Neid asju tuleb veel vaadata, kuid meil on viis edasiliikumiseks," kinnitas Ky.
Rääkides üldse muudatustest lennuohutus, selgitab Ky, et mitmed muutused viidi ellu pärast Germanwingsi lennuki õnnetust, mille põhjustas enesetapu sooritanud piloot. Esiteks soovitas amet, et kui üks pilootidest lahkub mõneks ajaks kokpitist, siis asendab teda seal keegi teine pardameeskonnast ning keegi ei jää kokpitti kunagi üksi.
"Me ei muutnud kokpiti lukustamise põhimõtet. Me peame oluliseks, et kokpit peab kogu aeg lukus olema," rõhutas Ky.
Sama õnnetuse valguses töötatakse praegu välja mehhanismi, kuidas piloodi tervist kontrolliv üldarst saaks teavitada vastavaid ameteid teavitada, kui ta tuvastab piloodil terviserikke, mis võib ohustada reisijaid.
Pärast Malaysia Airlinesi MH17 lennukiõnnetust Ukraina kohal hakati Euroopas töötama selle nimel, et kõikidel lennufirmadel oleks pidevalt teada informatsioon konfliktipiirkondade kohta, kuhu ja kust üle lendamine võib olla ohtlik.
Toimetaja: Allan Rajavee