Eestis on kümned tuhanded noored, kes ei käi koolis ega tööl
Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta ning peale töötukassa tegevuste püüab riik probleemiga toime tulla programmi Noorte Tugila abiga, noori otsitakse nii tänavalt kui ka sotsiaalmeediast.
Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ja koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 noort vanuses 15–29-aastat ehk 12,5 protsenti sellest vanuserühmast ning neist ligi 1/3 olid töötud ja 2/3 mitteaktiivsed, samas võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ja koolitustest eemal olevate noorte arv siiski 4400 võrra vähenenud, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Minule tundub, et nad on olnud ühiskonnale nähtamatu generatsioon. Nad jäid majandustõusu ja -languse vahele, eneseleidmine on neil kõige olulisem," ütles Eesti avatud noortekeskuste ühenduse (ANK) tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht Heidi Paabort.
Noorte tööpuuduse ennetamiseks on tehtud programm Noorte Tugila, millega on liitunud 137 kohalikku omavalitsust ning programmis on 2000 noort, kelle programm leiab sotsiaalvõrgustikust, aga ka tänavalt.
Noori jälgitakse veel kuus kuud pärast programmi lõpetamist ning näiteks 261 noorest, kes on selle lõpetanud, on 144 tööle läinud, 65 õpib tasemeõppes, 10 on sünnitus- või vanemapuhkusel.
Veebruaris algatas siseministeerium programmi STEP, mis aitab õigusrikkumise taustaga noortel taas tööle või õppima minna ning STEP on mõeldud 15–26-aastastele noortele, keda on karistatud mõne süüteo eest ja kes ei tööta ega õpi.
Programmi käigus leitakse neile sobiv töötamis- või õppimisvõimalus ning nõustatakse neid töötamise ja õppimise käigus. Teine põhieesmärk on õigusrikkumise taustaga noortele tööturul võrdse võimaluse andmine.
Toimetaja: Marek Kuul