Kohus mõistis tsikliga ligi 200 km/h sõitnud naise vangi

Politsei foto kiiruseületajast. (Foto: PPA)
30.08.2016 15:40
Rubriik: Eesti

Politsei tabas Tartumaal ligi 200 km/h sõitnud juhtimisõiguseta mootorratturi, kellele määrati raske liiklusrikkumise eest kümnepäevane arest.

Esmaspäeval kella 15.40 paiku fikseeris motopolitseinik Tartumaal Nõo vallas sõitnud mootorrattal Suzuki kiiruseks 196 km/h. Seega ületas rattur lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 100 km/h.

Motopolitseinik pidas ulatusliku kiirusületamisega iseend ja teisi liiklejaid ohustanud mootorratturi kinni.

Selgus, et mootorrattal sõitnud 23-aastasel Kristiinal on küll A1-kategooria juhtimisõigus, kuid antud mootorratas oli pea kümmekond korda võimsam kui talle lubatu. Naine kõrvaldati juhtimiselt ning ta viidi otsejoones arestimajja, kus ta jäi ootama kohtupidamist toimepandud liiklusrikkumise osas.

Täna toimunud kohtuistungil selgitati, et naisel on varasemast mitu liiklusrikkumist, kui ta sõiduautoga kiirust ületas. Toona määrati karistuseks rahatrahv.

"Kuna need karistused ei andnud loodetud mõju ning tarbetute riskide võtmine liikluses jätkus, otsustasin taotleda karmimat karistust arestipäevade näol," selgitas kohtus politseid esindanud komissar Vallo Tõnuvere.

Noor naine selgitas kohtus, et kuna tema enda mootorratas on lahjavõitu, tahtis ta katsetada sõbra võimsat tsiklit. Neiu tunnistas juhtunus oma süüd ning näitas kohtusaalis üles ka kahetsust. Kohus määras talle karistuseks kümnepäevase aresti.

"Karistusotsusest kuuldes puhkes neiu nutma. See on ka mõistetav, sest sellisel kujul vabaduse piiramine ongi karm karistus. Ometi on see nii, et igal liiklusohtlikul teol on varem või hiljem tagajärg. Seepärast loodan väga, et need arestipäevad annavad neiule nüüd piisava ajavaru mõtlemaks, kuidas teistega enam liikluses arvestada," ütles Tõnuvere.

Politsei rõhutab, et suur osa rasketest liiklusõnnetustest on tingitud just kiirusületusest. Igal autojuhil tuleb arvestada, et piirangud sõidukiirusele on kehtestatud põhjusega tagada ohutu liiklemine ning säästa inimelusid.

Tänavu fikseeritud suurimad kiirusületused Eestis

  • 6. mail tabas politsei Ida-Virumaal 21-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 202 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 105 km/h. Noormehele määrati kahenädalane arest ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 19. juulil tabas politsei Harjumaal 32-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Honda kiirusega 199 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 103 km/h. Mehele määrati karistuseks 9 päeva aresti ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 21. juulil tabas politsei Pärnumaal 35-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 198 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 102 km/h. Mehele määrati 800-eurone rahatrahv ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 2. augustil tabas politsei Harjumaal 30-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Yamaha kiirusega 197 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 121 km/h. Mehele määrati 800-eurone rahatrahv ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
  • 4. augustil tabas politsei Raplamaal 26-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Audi kiirusega 223 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 126 km/h. Mehele määrati 20 päeva aresti ning lisaks peatati tema juhtimisõigus aastaks.
  • 28. augustil tabas politsei Ida-Virumaal 50-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 212 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 115 km/h. Karistusotsus on tegemisel.
Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus