Piirissaare vallavanem: riik ei suuda või ei taha tagada väikesaartel elukutselist päästevõimekust

Piirissaare põleng (Foto: Päästeamet)
17.05.2016 11:13
Rubriik: Eesti

Valitsus ei soovi või ei suuda tugevdada väikesaartel tuleohutust ja elukutselist päästevõimekust. Seetõttu peavad kohalikud lootma vabatahtlike peale, kuid neid on piiratud arv ja seepärast oligi eile Piirissaarel toimunud põleng nii traagiline ja laiaulatuslik, märkis Piirissaare vallavanem Liina Miks.

Samas nentis Miks "Vikerhommikus", et kuigi Saarde külas toimunud põleng, mille käigus hävis kolm majapidamist ja vanausuliste palvemaja, oli Peipsi järvel asuva saare kogukonna jaoks suur tragöödia, oleks see õnnetus võinud olla veelgi suurem.

"Mitmed majad oli põlengule üpris lähedal ja tegelikult on see ime, et need majad püsti jäid," möönis vallavanem. Ta märkis, et tuleoht on alati Piirissaarel olnud probleemiks, kuna saarel asuvad majad on ehitatud puidust ja üksteise lähedale.

Miksi sõnul päästetehnikat Piirissaarel on, kuid päästepersonalist on puudus. "Meeste abi, kelle abi sellisel puhul on vaja, on väga vähe võtta ning õnnetuseks oli just pühapäeva õhtu, kus väga suur osa meestest oli saarelt mandrile ära sõitnud," möönis vallavanem.

Kolm vabatahtliku, neljas liitus öösel

Miks lisas, et hiljaaegu oli väikesaarte esindajatel kohtumine rahandusministriga kohtumine, kus arutluse alla tuli ka tuleohutus. "Ministri selge sõnum oli toona küll selline, et Eesti riik kas ei suuda või ei taha tagada väikesaartel püsiva kutselise päästepersonali olemasolu," sõnas vallavanem.

Seetõttu püsib Piirissaare päästevõimekus vabatahtlike õlul ja seda vaid juhul, kui nad hetkel saarel on. "Pühapäeva ööl vastu esmaspäeva toimunud põlengu ajal oli saarel kolm vabatahtlikku ja neljas mees tuli Tartust kell kolm öösel," selgitas Miks.

Vallavanem lisas, et antud juhtumi puhul pole normaalne, et kutselised päästjad jõudsid sündmuskohale tund aega hiljem ehk kui tuli oli juba teistele hoonetele levinud. "Positiivne oli see, et praegu oli suvi ja saarele oli suhteliselt kerge pääseda, kuid on ka teistsuguseid ilmastikuolusid, mille puhul on saarele pääsemine oluliselt keerulisem ja pikem," selgitas Miks.

"Tegelikult oleks elementaarne, et saartel oleks pidevalt olemas päästepersonal, kes oleks 100 protsenti valmisolekus. Kuid vald seda kindlasti tagada ei saa ning vabatahtlikele lootes - selle vilju me täna näeme," lisas vallavanem.

Süütamisega pole põlengul mingit seost

Eile levis avalikkuses ka versioon, et saarel on pinged vanausuliste ja õigeusklike vahel, mistõttu märkis näiteks vallasekretär Maria Korotkova, et põlengul võis olla seos maha põlenud palvemajaga, mille pärast kaks kogudust vaidlesid.

Vallavanema sõnul aga kindlasti süütamisega tegu polnud. "Päris kindlasti oli see õnnetusjuhtum ja kiriku pärast nutavad mõlemad osapooled," kinnitas Miks. "See sündmus on kogukonna jaoks väga suur šokk, mistõttu peavad inimesed rahunema ja järele mõtlema ning ilmselt tuleb kokku võtta saarerahva üldkogu, kus otsustatakse, mis uuest võimalikust palvelast saab," lisas vallavanem.

Samas on saarel ka suur apostlikule õigeusukirikule kuuluv pühakoda, kuid Miksi nentis, et ajaloolistel põhjustel on välistatud, et vanausulised sinna ümber kolivad. Samuti ei saa tema sõnul hinnata ka põlengu kahju suurust, kuna palvemaja oli koguduse ja kohalike jaoks hindamatu väärtusega.

"Need kolm elumaja, mis hävisid, pole võimalik taastada ja seal tuleb hoone nullist ehitada, kuid ma pole kindel, kas need inimesed tahavad ja on võimelised seda tegema," kahtles Miks.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!