Värska ja Mikitamäe vald on ühinemisel jõudnud konkreetsete sammudeni
Kui senini on Setumaal peetud üksnes konsultatsioone, kas vallad peaksid ühinema või mitte, siis sedapuhku on kaks naabervalda - ligemale 1400 elanikuga Värska ja alla tuhande elanikuga Mikitamäe jõudnud konkreetsete sammudeni.
Täna kogunesid kahe valla volikogud erakorralisele istungile, et tutvuda valdade ühinemis-lepinguga, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peaks Mikitamäe ja Värska vald juba selle aasta lõpuks leivad ühte kappi panema ning loodava valla nimeks saaks Setu vald.
Setu vallas oleks umbes 2400 elanikku 52 külas. Valla kogu pindala oleks napilt alla 300 ruutkilomeetri, mis oma suuruselt suurvallaks ei kandideeri, ent see pole ka ühinemise eesmärk - pigem on küsimus selles, kuidas tõsta kahe väikevalla võimekust edasi arenemiseks.
"Kui vaadata väikevaldade olukorda, siis meil ei ole väga palju võimekust edasi areneda. Me saame küll oma asjadega hakkama, aga tuleviku mõttes, et areneda, jääb meil võimekust puudu," ütles Mikitamäe vallavolikogu esimees Imre Liivago.
Mikitamäe ja Värska valla ühinemine tähendaks järgmist: valla administratiivkeskus ühes erakorraliselt valitava 15-liikmelise volikoguga saaks olem Värskas, uued ametnikud valitaks sisekonkurssi teel ning tavainimeste jaoks jääks kõik endiseks - see tähendab, et kindlasti säilivad mõlemas vallas nii koolid, lasteaiad, hooldekodud kui ka raamatukogud.
Pigem käib hetkel jutt sellest, mis muutuks kodanike jaoks paremaks - näiteks loodavad mõlema valla esindajad, et oluliselt paranevad teenuste kvaliteedid nii sotsiaal- kui ka muudes valdkondades, sest loodav ühisvald võimaldab ametnike paremat spetsialiseerumist.
Samuti võidavad ühinemisest need vallakodanikud, kes varem said võrreldes naabervallaga kehvemaid sotsiaaltoetusi, sest on otsustatud, et ühinenud vallas säilib see toetus, mis on kõrgem.
Täna otsustasid vallavolikogud ühinemislepingu avaliku väljapaneku kasuks. Ühinemisleping on inimestele kättesaadav alates 20. aprillist kolme nädala jooksul. Siis toimuvad ka rahvakoosolekud. Sellele järgnevad rahvahääletus ning lõpuks volikogude otsused, kas ühineda või mitte.
Toimetaja: Sven Randlaid