Mihkelson ja Made: välispoliitiline arutelu on jäänud isikukeskseks
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made ütlesid saates "Reporteritund", et president Toomas Hendrik Ilvese sõnavõttude ümber kerkinud välispoliitiline arutelu on jäänud isikukeskseks. Kui Mihkelson pigem suhtus presidendi intervjuudes öeldusse kriitiliselt, siis Made positiivselt.
Marko Mihkelson arvas, et seda, mis Eesti välispoliitika üle praegu toimub, ei saa debatiks nimetada.
"Ma ei näe seda debatti. Minu arvates mingit debatti ei toimu sisu üle. Toimub debatt ainult personaalia üle. Toimub debatt, kus on suurem jõud, sõna ja õigus Eesti poliitikamaastikul ning see on täiesti selgelt ja arusaadavalt seotud nii toimunud valimistega kui ka uue valitsuse koosseisu moodustamisega. Ja see on loomulikult keskendunud läbi president Ilvese intervjuudes väljaütlemiste," sõnas Mihkelson.
Kui vaadata, mis on kesksed teemad Eesti välispoliitikas, siis ega neid ju keegi tema arvates diskussioonis osalejatest kahtluse alla sea. Debatt peaks Mihkelsoni hinnangul keskenduma sisulistele küsimustele.
Seepärast oli ta ikkagi kriitiline Ilvese intervjuudes väljaöeldu suhtes.
"Mis on siis nende intervjuude eesmärk olnud? Loomulikult tuleb tähelepanu tõsta sellele, mis meie vahetus läheduses toimumas on, millised on Venemaa tegevuse sisulised võimalikud eesmärgid jne. Aga samas ei tohi unustada, et liigse alarmismi kaudu me kindlasti asetame väga rasvase küsimärgi – kas Eestisse on näiteks mõistlik investeerida, kas Eesti on riik, mis on suuteline ennast vajadusel kaitsma, kui kõrge on meie kaitsetahe?" arutles Mihkelson.
Ta rõhutas, et Eesti kaitsevõime kõige olulisemaks alustalaks on väärikas ja tark diplomaatia.
Vahur Made ütles aga, et temale president Ilves ja tema avaldused siiralt meeldivad.
"Küsimus on siin võib-olla selles, et mis on meie poliitika eesmärk. Kas tekitada ilusat armsat tunnet või Eesti julgeolekut, iseseisvust kindlustada? Ilves on väga selgelt panustanud sellele teisele eesmärgile. See, et ta oma intervjuude kaudu välisliitlaste tähelepanu Eestile tõmbab, on kindlasti väga hea," rääkis Made.
Ta lisas, et kui meile võib tunduda, et Eesti-poolsed avaldused oleks justkui väga erilised, siis väljastpoolt vaadates on need ülimalt vajalikud, olukorrale vastava tonaalsusega ja neid ei saa olla kuidagi liiga palju.
Samas arvas ka Made, et praegune välispoliitika keskustelu on jäänud isikukeskseks.
"Me debateerime selle üle, et üks inimene on midagi öelnud ja teine inimene ei ole midagi öelnud. Ja veel, et üks inimene on öelnud võib-olla keskmisest tugevama sõnakasutusega midagi. Eesti avalikkusest jääb mulje kui väga konservatiivsest, autoritaarsest avalikkusest, mis tahaks kuulda ühtlase vooluna mahendatuid, ametlikke pressiteateid, kust on kõik südamerütmi kiirendavad emotsioonid välja võetud ja mis jätavadki kõikidele sellise kiriku pühapäevalehe mulje," sõnas Made.
Toimetaja: Madis Järvekülg