Tsahkna EL-i ülemkogu otsusest: see ei olnud vaidlus numbrite, vaid põhimõtete üle
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna arvates oli Euroopa Liidu Ülemkogu otsus Eesti jaoks tähtis, kuna saavutati vabatahtlikkuse põhimõttel töötav süsteemi loomine, mille käigus peavad liikmesriigid ise kindlaks määrama oma võimekuse.
"Riigid peavad nüüd ise ütlema, mis on nende suutlikkus ja võimekus, ja Eesti puhul on see ülimalt tähtis, sest komisjoni poolt pakutud esialgne number oli kümme korda suurem, kui meie proportsioon Euroopa Liidus," selgitas Tsahkna Vikerraadio saates "Uudis+".
Tema sõnul hakkab Eesti siseministrite tasemel toimuvatel läbirääkimistel, mille käigus peaks lähtuma meie proportsioonist EL-is. "Mis number see täpselt on, seda peame veel vaatama," arvas sotsiaalkaitseminister.
Margus Tsahkna on viimastel päevadel kohtunud Euroopa Rahvapartei juhtide Saksa kantsleri Angela Merkeli, Hispaania peaministri Mariano Rajoy ja rea teiste inimestega. Kohtumiste käigus on minister selgitanud ja põhjendanud Eesti seisukohtasid sundrändes osalevate ümberjaotamise ning -paigutamise küsimuses.
Eesti on aastaid järginud euroopalikke põhimõtteid
Tsahkna kinnitas, et Eesti positsiooni eelseisvatel läbirääkimistel parandab riigi aastate pikkune Euroopat toetav poliitika. "Näiteks üks väga suur teema on see, mis saab edasi Kreekast, ja Eestit toodi erakondade esimeeste koosoleku esile oma kärpepoliitika tõttu, mis järgis euroopalikke põhimõtteid" selgitas Tsahkna, kelle arvates näitab see Eesti valmisolekut järgima EL-i põhimõtteid.
Samas peavad olema pagulas- ja põgenikeküsimuses numbrid õiglased ning vastama meie proportsioonidele, toonitas Tsahkna. "Tahan ühe numbri veel välja tuua, millest vähe on räägitud - Eestisse tuleb igal aastal elama ligi 7000 inimest, kelles 3000 on väljast poolt EL-i," juhtis minister tähelepanu.
Tema hinnangul seisneb Euroopa Liidu suur väljakutse selles, kuidas ära jagada kõik 60 000 inimest, kes ühel või teisel viisil proovivad leida varjupaika. Samas toonitas Tsahkna, et Eesti lähtub siiski oma seisukohtades. "Kui räägitakse solidaarsus põhimõttest, siis peavad olema ka kõik teised solidaarsed ja arvestama riikide suurust ning omapärasid," arvas Tsahkna.
Meie jaoks on kätte jõudnud strateegiline punkt
Sundrände tõttu tekkinud surve EL-i lõuna piirile ei lõppe nii pea ja seetõttu on Tsahkna sõnul kätte jõudnud Eesti jaoks strateegiline punkt. "Sellepärast ongi Ülemkogul saavutatud kokkuleppe meie jaoks ülimalt oluline, et ei mindud pretsedenti looma, kus hääletustulemusena oleks paika pandud kvoodid, mis oleks olnud ka teoreetiliselt võimalik," selgitas Tsahkna.
Eesti pole kvoodimehhanismi üle käinud vaidluses kindlat numbrit välja käinud, sest valitsuse jaoks ei olnud see debatt numbrite, vaid põhimõtete üle. "See debatt on tänaseks edukalt ära peetud, kuid milliseks see number lõpuks kujuneb, sõltub ka metoodikast, mis kokku lepitakse," selgitas Tsahkna, kes märkis, et numbreid ei panda paika lihtsalt lakke vaadates.
Sotsiaalkaitseminister ei soovinud hakata spekuleerima arvude teemal, kuid ütles, et need jäävad praegu valitsuse poolt välja käidud suurusjärku ehk saja kuni kahesaja inimese kanti.
Pagulaste arv hakkab paratamatult kasvama
"Muidugi Eesti jaoks on väiksem number parem, sest meie jaoks hakkab pagulaste arv, seoses Ukraina-Vene sõjaga, nii kui nii kasvama," arvas Tsahkna, kes leidis, et Eesti peaks antud probleemi puhul arvestama pikema perspektiiviga.
"Mina olen konservatiivne selles küsimuses ja ka välja öelnud, et Eesti eesmärk ja üks põhjus, miks me eksisteerime on see, et me oleme rahvusriik, kuid me ei saa tänasel kaasaegsel ajastul olla müüriga ümbritsetud," arvas Isamaa ja Res Publica liidu esimees, kes leidis, et oluline on ka sisserändajate alane teavitustöö.
"Ilmselgelt on ajastud ja paradigmad muutumas ning selgelt peavad eestlased selleks valmis olema," arvas Tsahkna, kes märkis, et pime viha ei aita probleemi lahendamisele kaasa, vaid pigem peab kasutama tarkust, mille abil saaks kasvatada ka ühtsus ühiskonnas.
Toimetaja: Allan Rajavee