Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Läänemaa talunik võitleb oma maal jahipidamise vastu
Läänemaal asuva Martna valla talunik on keelanud oma maadel jahipidamise, kuid ometi on tema valdustes mitmel korral ulukeid kütitud. Keskkonnainspektsioon alustas juhtumite uurimiseks haldusmenetlust.
Võõriku talu peremees Ülo Tammann keelas tänavu suvel oma maa peal küttimise, kuna jaht käis vähem kui poole kilomeetri kaugusel kodumajast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Häirivad rahulikku elu. Lapsed jooksevad mööda metsi ringi ja keegi ette ei ütle, millal jaht hakkab," rääkis Tammann.
Umbes kolme nädala eest käisid jahimehed Tammanni sõnul tema maal küttimas. Viimati aga eelmisel laupäeval, kui lasti kaks põtra.
Juba suvel esitas ta taotluse küttimine tema maadel keelata. Nüüd alustas keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo haldusmenetlust, et teha kindlaks, miks jahikeelu teade polnud Tammanni maal küttinud Haapsalu jahiseltsini jõudnud.
"Haapsalu jahiselts minule teadaolevalt küll ei teadnud, et omanik on seal jahi keelanud," ütles keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm, kes on ise ka Haapsalu jahiseltsi liige ja teab seepärast täpselt, et jahikeelust pole seltsi teavitatud.
Ulm märkis, et üheks asjaoluks, miks taotluste läbivaatamine võib viibida on see, et metsamaa omanikud saadavad keelutaotlusi keskkonnaametile Eesti erametsaliidu kaudu. Erametsaliidul on käimas aktsioon, mis kutsub eramaaomanikke üles jahti keelama kuni maaomanike huve arvestava jahiseaduse vastuvõtmiseni.
"Maaomanikud väidavad, et tänane jahipidamise korraldamine ei ole tasakaalus majanduslikult, kultuuriliselt, sotsiaalselt ega ökoloogiliselt," ütles Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link.
Maaomanike õiguste suurendamine kitsendab aga jahimeeste huve. Keskkonnainspektsiooni esindaja sõnul on selle ajani, kuni pole uut jahiseadust vastu võetud, segane aeg. Näiteks ei tea jahimehed metsas olles, kus lõpeb lubatud ja algab keeluala.
"Kinnistute piirid ei ole tähistatud, ei ole isegi sihte sees. Seni, kuni seadus jätab maaomanike ja jahimeeste suhetesse küsimärke, on mõlemal poolel mõistlik otse läbi rääkida ja puusalt mitte tulistada," ütles Tõnis Ulm.
"Häirivad rahulikku elu. Lapsed jooksevad mööda metsi ringi ja keegi ette ei ütle, millal jaht hakkab," rääkis Tammann.
Umbes kolme nädala eest käisid jahimehed Tammanni sõnul tema maal küttimas. Viimati aga eelmisel laupäeval, kui lasti kaks põtra.
Juba suvel esitas ta taotluse küttimine tema maadel keelata. Nüüd alustas keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo haldusmenetlust, et teha kindlaks, miks jahikeelu teade polnud Tammanni maal küttinud Haapsalu jahiseltsini jõudnud.
"Haapsalu jahiselts minule teadaolevalt küll ei teadnud, et omanik on seal jahi keelanud," ütles keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm, kes on ise ka Haapsalu jahiseltsi liige ja teab seepärast täpselt, et jahikeelust pole seltsi teavitatud.
Ulm märkis, et üheks asjaoluks, miks taotluste läbivaatamine võib viibida on see, et metsamaa omanikud saadavad keelutaotlusi keskkonnaametile Eesti erametsaliidu kaudu. Erametsaliidul on käimas aktsioon, mis kutsub eramaaomanikke üles jahti keelama kuni maaomanike huve arvestava jahiseaduse vastuvõtmiseni.
"Maaomanikud väidavad, et tänane jahipidamise korraldamine ei ole tasakaalus majanduslikult, kultuuriliselt, sotsiaalselt ega ökoloogiliselt," ütles Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link.
Maaomanike õiguste suurendamine kitsendab aga jahimeeste huve. Keskkonnainspektsiooni esindaja sõnul on selle ajani, kuni pole uut jahiseadust vastu võetud, segane aeg. Näiteks ei tea jahimehed metsas olles, kus lõpeb lubatud ja algab keeluala.
"Kinnistute piirid ei ole tähistatud, ei ole isegi sihte sees. Seni, kuni seadus jätab maaomanike ja jahimeeste suhetesse küsimärke, on mõlemal poolel mõistlik otse läbi rääkida ja puusalt mitte tulistada," ütles Tõnis Ulm.
Toimetaja: Merili Nael