Uuring: enamik elanikkonnast ei pea perevägivalda pere siseasjaks

Lavastatud foto koduvägivallast. (Foto: Reuters/Scanpix)
26.05.2016 14:03
Rubriik: Eesti

Perevägivalda pere- või lähisuhtes peetakse kuriteoks ning enamik elanikest ei leia, et see oleks pere siseasi, millesse kõrvalised isikud ei tohi sekkuda, selgus uuringust „Eesti elanikkonna teadlikkus soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas“.

Mõned aastad tagasi peeti perevägivalda peresiseseks asjaks ning sellest ei juletud rääkida, lähisuhte vägivalla ohvritele oli teenuste kättesaadavus ja kvaliteet ebaühtlane ning psühholoogiline ja juriidiline nõustamine polnud kõikidele ohvritele kättesaadav. Valdkonna rahastus oli projektipõhine, lühiajaline ja ebakindel.

Uuringust selgus veel, et ligi veerand inimestest leiab, et nad on osanud viimase kolme aasta jooksul perevägivalda enam märgata ja pooled neist on vajadusel ka sekkunud, selgus Norra programmi uuringust. Isiklikult on pooled elanikest mõnda perevägivalla juhtumit pealt kuulnud, näinud või kahtlustanud ning 67% neist ka sellele reageerinud.

Kõige sagedamini üritati vägivaldset olukorda ise lahendada (67% reageerinuist), politseid teavitati oluliselt harvem (25% reageerinuist). Küsitluses osalenud leidsid, et vägivallajuhtumitesse mittesekkumise üks peamisi põhjuseid on teadmatus, kuidas sellises olukorras õigesti toimida.

Kui 2011. aastal pöörduti perevägivalla juhtumitega politsei poole keskmiselt 19 korda päevas, siis 2015. aastal pöörduti keskmiselt 35 korda päevas. Varjupaiga teenustele loodi Norra mudeli põhjal kvaliteedistandardid ning tänaseks pakutakse psühholoogilist ja juriidilist nõustamist tasuta kõikides Eesti tugikeskustes. Alates 2014. aastast hakkas ööpäevaringselt tööle ka nõuandeliin 1492.

“Registreeritud naistevastase vägivalla ja perevägivalla juhtumite arvu kasvu saab selgitada sellega, et kannatanud ise on olnud piisavalt julged sellest rääkima,” ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. “Sellest annavad tunnistust üha enam ja valehäbita ka ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias avaldatud lood ning juhtumite analüüsid. See on väga märkimisväärne edusamm vägivallavastases võitluses.”

Norra toetusprogrammist rahastati aastatel 2013–2016 kahe miljoni euroga kokku kümmet projekti, millele lisandus ka Eesti riigi enda toetus 352 941 eurot. Norra programm keskendus soolise vägivalla vähendamisele ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse ohvrite paremate abisaamisvõimaluste loomisele ning teadlikkuse tõstmisele nii spetsialistide kui ka elanikkonna hulgas.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus