Riisalo: presidendi asendamise kord peaks olema lihtsam
President Kersti Kaljulaid sõidab pärast vabariigi aastapäeva Prantsusmaale puhkusele, kuid ametlikult seda puhkuseks ei nimetata. Presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul oleks selle ametliku puhkusena vormistamine toonud kaasa keerulise bürokraatliku ahela ning hea lahendus selle vältimiseks tulevikus oleks tema hinnangul presidendi asendamise korra lihtsustamine.
"Ametlikult seda tõesti puhkuseks nimetada ei saa. Vabariigi aastapäevale järgneval nädalal on riigipeal lihtsalt vähem tööülesandeid, pole ametlikke kohtumisi ja ta töötab rohkem dokumentide ja kirjalike materjalidega, aga ta on samal ajal koos perega Prantsusmaal. Lisaks sellele, et ta on riigipea, on ta endiselt ka pereema ja väikeste laste ema," selgitas Riisalo "Ringvaates".
Ta lisas, et mitteametlik puhkus pole privileeg ja president talitaks hea meelega nii nagu kehtiv õigus ette näeb.
Riisalo kinnitusel oli Prantsusmaal viibimine Kaljulaidil juba ammu ette planeeritud ning kui see fikseeriti, siis vaadati üle ka regulatsioonid, mis võimaldavad riigipeal puhkusele minna.
"Presidendil oleks seda olnud tegelikult üsna lihtne teha - selleks tuleb kirjutada avaldus ja anda riigikogu esimehele. Hetkest, kui riigikogu esimees selle avalduse kätte saab, ei ole president enam president, vaid on puhkav president ja riigikogu esimees astub presidendi ülesannetesse. Aga riigikogus kaasneb sellega terve hulk protseduure - riigikogu esimees ei ole siis enam riigikogu esimees, tema asendajast saab riigikogu esimees, ta peab peatama oma erakondliku kuuluvuse, riigikokku peab tulema tema asendusliige. See kõik on üsna keeruline bürokraatlik ahel," selgitas Riisalo.
"Loomulikult, viisakas asjaajamises me eelnevalt konsulteerisime riigikogu kantseleiga ja leppisime kokku, et ei hakka neid sellisesse olukorda panema, vaid me juhime tähelepanu sellele, et see seadus vajaks täpsustamist," lisas ta.
Lahendus selliste olukordade vältimiseks tulevikus oleks Riisalo hinnangul see, kui presidendi asendamise kord oleks oluliselt lihtsam. "Eriti tänapäevaseid kommunikatsioonivahendeid kasutades ei pea see olema nii keeruline ja ma arvan, et seadusandja leiab siin mõistliku ja lihtsa lahenduse juba lähitulevikus, nii et järgmisel korral oleks see kõik arusaadav ja ühemõtteliselt selge kõigile. See on ka riigipea soov," ütles Riisalo
Toimetaja: Merili Nael