Carri Ginter: praegu juriidilist kohustust pagulaskvooti järgida ei ole
Euroopa Komisjoni kava kohaselt peaks Eesti vastu võtma mitusada Põhja-Aafrika põgenikku. Tartu ülikooli Euroopa Liidu õiguse dotsendi Carri Ginteri sõnul praegu veel juriidilist kohustust seda kvooti täita ei ole.
Euroopa Komisjon sooviks, et Eesti võtaks vastu 326 julma ja ebainimliku kohtlemise ning sõja eest põgenevat inimest, kes veel pole Euroopasse jõudnud, kuid on saanud ÜRO-lt juba ametliku pagulase staatuse, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"See 326 ei ole tegelikult nagu kivisse raiutud number. Kui nüüd Euroopa Liit ütleb Eestile, et te peate võtma vastu 326 inimest ja Eesti neid ÜRO laagirsse selekteerima läheb, siis sellel inimesel on ka õigus sellest ettepanekust Eestisse tulla loobuda," selgitas Pagulasabi juhatuse liige Kristina Kallas.
Ta tõi näite, et Leedu oli valmis ÜRO ümberasumise programmi raames vastu võtma 20 pagulast, kuid tulla soovis vaid kuus.
Praegu on arutluse all 20 tuhande pagulase jaotamine kõikide liikmesriikide vahel, kuid näiteks Suurbritannia on juba öelnud, et nemad sellest osa ei võta.
Kui teised riigid loobuvad, siis Eesti kvoot ilmselt suureneb. Lisaks pole veel Euroopa Komisjon öelnud, kui palju juba Euroopas asuvaid põgenikke plaanitakse ümber paigutada. Teada on vaid, et Eestis loodetakse neist näha 1,76 protsenti.
Carri Ginter rõhutas, et pagulaskvootide näol on tegemist ainult komisjoni ettepanekuga ja hetkel juriidilist kohustust neid järgida ei ole.
"Antud juhul me oleme öelnud, et Euroopa Liit saab põhimõtteliselt õigusakte vastu võtta. See pädevus on talle antud. Aga nüüd on küsimus, kas Euroopa Liidu siseste otsustusmehanismide teel lõpuks see õigusakt ka vastu võetakse. See on jällegi ju vaba poliitika küsimus. Kui liikmesriigid ütlevad, et nüüd on aeg, me oleme nõus edasi liikuma, siis Euroopa Liit võtab ka need õigusaktid vastu ja siis see muutub siduvaks õiguseks," selgitas Ginter.
Siseminister Hanno Pevkur märkis, et valitsuses on arvamused erinevad. "Aga fakt on see, et kui valitsus lõpuks oma positsiooni kujundab, siis see on ühine. Kuu aega on komisjonil endal aega seda ettepanekut täpsustada ja siis 16. juunil kogunevad siseministrid Luxembourgi seda teemat arutama," selgitas ta.
Nii Pevkur kui ka MTÜ Eesti Pagulasabi esindajad on ühel meelel, et praegu ei ole Eestil võimekust võtta vastu sadu põgenikke.
Kui Eestisse peaks tulema 300 inimest korraga või väga lühikese aja jooksul, siis tuleks esialgu leida ajutised majutuslahendused, ütles Kristina Kallas.
"Siin ma tegelikult näengi kõige suuremat rolli kohalikel omavalitsustel, kes ka seaduse kohaselt on tegelikult nende pagulaste vastuvõtjad. Aga kuna see on Eestis hetkel vabatahtlik, siis kohalik omavalitsus võib riigi ettepanekule ilusasti ka "ei" öelda," rääkis ta.
Ülerahvastatud Vao keskusesse on juba plaanis teha juurdehitus, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuurifondi vahendeid.
"Kui peaks tulema lõpuks Euroopa Liidu ülemkogu poolt otsus, et need jaotusmehanismid saavad lõplikult kinnitatud, siis meil on vaja kindlasti uut majutuskeskust ja meil on vaja kindlasti lisainimesi, kes hakkavad asüülitaotlejate ja kogu nende kohanemisprogrammiga tegelema," rääkis Pevkur.
Kallase kinnitusel on praegu ametnikke, kes varjupaigataotlejate ja nende vastuvõtmisega tegelevad, äärmiselt vähe.
Kallase arvates võiks põgenikega tegelevat tööjõudu leida juurde vabatahtlike seast. Praegu pakutakse pagulastele keeleõpet, tugiisiku ja tõlke teenust. Kohalike ja pagulaste vahel konflikti ärahoidmiseks oleks Kallase arvates vaja ka kultuurivahendajad, kes õpetaksid Eesti käitmusnorme ja tavasid.
Pevkuri meelest võiks üle vaadata regulatsioonid, mis ei luba varjupaiga taotlemise ajal inimestel esimesed kuus kuud töötada.
"Võib-olla on tõesti see regulatsioon liiga kinnine. Peaksime olema valmis, eriti kui ta on saanud rahvusvahelise kaitse, eriti kui ta on kvalifitseerunud rahvusvahelise kaitse subjektiks, lubama tal varem tööturule sisenda," arutles minister.
Pevkuri arvates on oluline, et suudaksime pagulasi nutikalt Eesti ühiskonda integreerida. Näiteks võiks töötukassa neile õpetada just selliseid oskuseid, mida meie tööturul kõige rohkem vaja on.
Toimetaja: Merili Nael