Valitsus püüab huvitegevuse juurde tuua lapsed, kes selles täna ei osale
Valitsuse töölauale on jõudmas laste huviringide täiendava toetamise kontseptsioon, mis lubab lisaraha nii kultuuri, spordi kui ka loodus- ja täppisainetega tegelejatele. Valitsus soovib huviringidesse tuua ka need lapsed, kes selles täna ei osale.
Kultuuriministri nõunik Piret Hartman selgitas "Vikerhommikule" antud intervjuus, et Eestis on väga palju koole, asutusi ja organisatsioone, kes noorsootöö, sealhulgas huvitegevuse ja huviharidusega tegelevad - üle 500 üldhariduskooli, üle 500 huvikooli, üle 2000 spordikooli, lisaks üle 200 noortekeskuse.
Huvitegevuse rahastamine on Hartmani sõnul küllalt erinev. "Põhilise osa panevad kohalikud omavalitsused, hinnanguliselt 100 miljonit eurot. Lisaks on läbi spordivaldkonna rahastamas kultuuriministeerium ja loomulikult lapsevanemad läbi ringirahade ja vahendite. Neid, kes sellesse panustavad ja investeerivad, on palju ja lastevanematel on siin suur osakaal," rääkis ta.
Huviringide valik on piirkonniti erinev - suuremates asulates on neid rohkem ja väiksemates vähem.
Valitsuse kontseptsiooni eesmärk on arendada loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia huvitegevust.
"Praegu on tehnika ja robootika jõudsalt arenemas ja kõikides piirkondades ei ole veel neid ringe olemas. Meie eesmärk selle uue kontseptsiooniga on see valdkond ühe põhiteemana välja arendada," ütles Hartman.
Raha saab juurde ka kultuuri ja spordi huvitegevus. "Meie eesmärk on, et lapsel tekib valikuvõimalus igas valdkonnas," märkis nõunik.
Hartmani sõnul on valitsus leppinud kokku, et huvitegevuse kontseptsioon rakendub 2017. aastal ja selle jaoks on ette nähtud 15 miljonit eurot. "Täna on lihtsalt küsimus, milliste põhimõtete järgi see rakendub," lisas ta.
"Kui vaatame täna, kui palju lapsi osaleb huvitegevuses, siis jätkuvalt 15 protsenti lastest ei osale kuskil, see on 30 000 last. Meie eesmärk on eelkõige lahendada selle raha eest kitsaskohti ehk tuua need noored ja lapsed, kes täna huvitegevuses ei osale, huvitegevuse juurde. Teisest küljest on eesmärk piirkondlikke mitmekesisusi tasandada - neis piirkondades, kus täna valikuvõimalusi pole, pakkuda rohkem valikuid lastele," selgitas nõunik.
Samuti kavatseb valitsus välja töötada võimaluse hinnata iga-aastaselt, kuidas huvitegevuses osalemine on kasvanud. "Täna pole võimalik lapsepõhiselt näha, kus ta liigub. Me küll teame kui palju osaleb spordikoolides, kui palju EHIS-es on kirjas, aga me ei näe katvusi. Selle süsteemi raames on pidev statistika kogumine üks eesmärkidest," rääkis Hartman.
Toimetaja: Merili Nael