Pangad suhtuvad emapuhkusel olevasse laenutaotlejasse tõrksalt, volinik näeb süüd omavalitsustel
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta sai kaebuse lapsehoolduspuhkusel olevalt naiselt, kellele pank ei soostunud teistega samadel tingimustel eluasemelaenu andma, viidates asjaolule, et Eestis ei ole pärast vanemahüvitise lõppu tagatud lapsele lasteaiakoht ja seega võib vanem jääda makseraskustesse. Volinik tuvastas, et faktid toetavad panga seisukohta ja diskrimineerivalt käituvad hoopis omavalitsused, kes ei suuda vanemahüvitise lõppemise järel lasteaiakohta tagada.
Liisa Pakosta rääkis ERRile, et tema poole pöördus naine, kellele pank otsesõnu ütles, et ei väljasta talle eluasemelaenu teistega samadel tingimustel, kuna ta on lapsehoolduspuhkusel. Pank kinnitas, et küsimus ei ole vanemahüvitise suuruses.
"Üldine põhimõte võrdses kohtlemises on selline, et mitte kedagi ei tohi teenuste osutamisel ebavõrdselt, halvemini kohelda tema perekondliku seisu ja kohustuste tõttu. Seetõttu hakkasime asja uurima, tegime pangale pöördumise, kus küsisime, millist regulatsiooni nad selle vastuse tegemiseks kasutasid ja milline on panga lähenemine ja instruktsioonid väikeste lastega laenutaotlejate laenusoove menetlevatele töötajatele. Ühtlasi küsisime sotsiaalmeedia abil, kas sarnast muret on olnud ka teistel," kirjeldas ta.
Volinik sai seepeale ohtralt tagaisidet inimestelt, kes on samasuguse probleemiga silmitsi seisnud.
Pank selgitas, et kui vanemahüvitis lõpeb, ei ole Eestis läbivalt tavaks, et järgmisel päeval lasteaia või -hoiukohta pakutaks. Erinevalt töötuks jäämisest on aga selles olukorras sissetulek täiesti minimaalne ja ei võimalda eluasemelaenu tasuda.
"Samas ei ole tööandja ega töötaja ise süüdi, et ta ei saa tööle naasta. Probleem on selles, et pärast vanemahüvitise lõppu on üks periood, millel on määramatu pikkus ja mis sõltub sellest, millal kohalikul omavalitsusel tekib võimalus, et annaks sellele lapsele ka lasteaiakoha," sõnas Pakosta.
"Tulenevalt sellest võib inimene tõesti sattuda makseraksustesse ja pank tõesti kohtleb oma riskianalüüsi alusel vanemahüvitise saajaid teistest sama sissetulekuga inimestest teisiti, aga pankade poolt on see proportsionaalne riski arvestamine. Riski on tekitanud oma tegevusetusega osad omavalitsused," lisas ta.
Pank süüdi ei jäänud
Võrdõiguslikkuse volinik lõpetas menetluse otsusega, et pank ei diskrimineerinud laenutaotlejat. Diskrimineerijaks peab ta hoopis kohalikke omavalitsusi.
"Saatsin välja kõigile linnavalitsustele ja vallavalitsustele kirja, kus selgitame, et antud juhul on diskrimineerijaks kohalik omavalitsus, juhul kui ta ei taga lasteaiakohta sisuliselt vanemahüvitise lõpule järgneval tööpäeval, nagu näeb ette koolieelse lasteasutuse seadus paragrahv 10 lõige 1. Kui ta ei taga seda kohta, siis ta tegelikult diskrimineerib neid lapsevanemaid, kes on oma perre ja selle omavalitsuse kogukonnale uue lapse ilmale toonud, kuna perel on halvemad võimalused laenu saada," selgitas Pakosta.
Voliniku sõnul on käesolev juhtum klassikaline kaudse diskrimineerimise näide, kus pealtnäha neutraalne tegevus - lasteaiakoht antakse siis, kui see vabaneb - asetab noored pered eluasemelaenu taotlemisel reaalselt ebavõrdsesse olukorda. Nad peavad leidma lisagarantiid, intressimarginaal on kõrgem, lisaks kaotavad nad töötasus ja pensionis, sest ei saa sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
"Lasteaiakoha mitteandmine diskrimineerib neid lapsevanemaid väga selgelt," nentis võrdõigusvolinik.
Omavalitsustele saadetud kirjas rõhutab volinik, et kui nad täidaksid koolieelse lasteasutuse seaduse nõudeid, poleks pankadel võimalik erisust teha ning lapsevanemad ei kannataks ebavõrdse kohtlemise all.
Lahendus võiks olla garantiikirjas
Probleemi lahendamiseks pakub Pakosta välja, et kohalikud omavalitsused annaksid seda soovivatele lapsevanematele garantiikirja, kus kinnitavad, et täidavad seadust ja tagavad nende lapsele vanemahüvitise lõppemisel vanemate soovil kohe lasteaiakoha.
"Sellise omavalitsuse kinnituskirja abil saavad noored lapsevanemad asuda võrdsete võimaluste raames eluasemelaenu taotlema, kuna kaob ära oht, et vanem ei saa soovitud ajal tööle naasta lasteaia- või hoiukoha puudumise tõttu," seisab kirjas.
Küsimusele, kas sellest lahendusest ka tegelikkuses abi on, vastas Pakosta, et ta ei usu, et ühegi omavalitsuse käsi tõuseks kirjutama, et nad keelduvad garantii andmisest ehk seaduse täitmisest.
Volinik teavitas olukorrast ka haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi ning tõi välja, et koolieelse lasteasutuse seaduse sõnastus soosib kohalike omavalitsuste tegevusetust, mistõttu tuleks sätet muuta ja leida väikelastega või lapseootel peredele sisuline lahendus, mis taksitaks nende sattumist ebasoodsasse olukorda. Lisaks teavitas volinik ka Pangaliitu, et eluasemelaenu pakkuvad pangad suunaksid laenutaotlejaid omavalitsustelt garantiikirju küsima, et pered saaks laenu taotleda teiste sama sissetulekuga inimestega võrreldes võrdsete võimalustega.
Kaebuses käsitletud panka teavitas võrdõigusvolinik asjaolust, et ehkki diskrimineerimist ei tuvastatud, on saadud infot mitmete juhtumite kohta, kus vanemahüvitise ajal laenu taotlevale naisele on pakutud ebasoodsamaid tingimusi kui juhul, mil laenu taotleb ainult mees, ehkki laps on neil ühine ja mehelgi on tegelikult õigus järgmisest kuust vanemahüvitisele minna.
"Kuna me selles osas eraldi menetlust läbi ei viinud, ei saa me muul moel peale inimeste ütluste , et see on nii olnud. Lihtsalt informeerisimeme panka, et nii teha ei tohi - ei tohi mehi ja naisi ka lapsevanematena erinevalt kohelda," tõdes Pakosta.