Kalvi Kõva valitsusleppest: magusate viljade kõrval, mida noppida saame, peame alla neelama ka natuke mõrumad
"Reporteritund" võttis fookusesse valitsuskoalitsiooni kallite lubaduste katteallikad ja uuris, kas põhimõte, et maksustame tarbimist ja pahesid ning kaotame maksuerisused on parim või peaks sellele otsima alternatiive. Keskerakonna esindaja Tarmo Tamm arvas, et maksustama peaks pankasid, sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva oleks kütuseaktsiisi tõusu asemel näinud progressiivset tulumaksu ning luksusautode maksu.
Rahanduskomisjon aseesimees Tarmo Tamm (KE) sõnas, et kui Reformierakond kirjutas oma programmis, et kahjulikku tarbimist tuleb maksustada, siis sellest võib aru saada, et autoga sõitmine on kahjulik.
"Tegelikult sai jälle kord tõeks maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise lause, et makse langetavad poliitikud, aga maksud tõusevad kuidagi iseenesest, vargsi, nurga tagant," ütles ta.
Tamm lisas, et selge on see, et Reofrmierakond ei rääkinud valimiste ajal poole sõnagagi kütuseaktsiisi tõstmisest.
"Rääkimata IRL-ist või sotsiaaldemokraatidest. Nende poolt selle allaneelamine on eriti kummaline," ütles ta.
Sotsid kütuseaktsiisi tõusu rõõmuga ei vaata
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Kalvi Kõva vaidles vastu, et valimisperioodil ei teinud ükski erakond saladust, kust oma programmi täitmiseks katteallikaid leitakse ning läbirääkimiste käigus ja lõpus andsid koalitsioonierakonnad üksjagu palju vihjeid, kust need katteallikad tulevad.
"Esimesel võimalusel need katteallikad, see Exceli tabel ka avalikustati," sõnas ta, ent lisas, et ega sotsiaaldemokraadid praeguseid katteallikaid rõõmuga ei vaata.
"Magusate viljade kõrval, mida me koalitsioonileppest noppida saame, peame alla neelama ka natukene mõrumad viljad, milleks absoluutselt kütuseaktsiisi tõstmine on. See on kaudne maks, programmiliselt soovime me pigem tõsta otseseid makse, mitte kaudseid makse. Aga see on kompromiss," lisas Kõva.
Sotsid oleks katteallikana näinud pigem näiteks progressiivset tulumaksu ja luksusautode maksu.
Tarmo Tamm tõi välja, et kui meie kütus on oluliselt kallim kui Lätis, siis me toetamegi Läti majandust.
"Juba praegu on meil diislikütuse aktsiisimäär kõrgem Leedust 19 protsenti ja Lätist 14 protsenti. Kui järgmisel aastal on koalitsioonil veel plaan sinna 14 protsenti otsa lisada, siis millest me räägime. Kui rääkida majutusettevõtete käibemaksukaotusest, siis me kaotame igal aastal umbes 200 000 turisti. Sellega riik kaotab raha, mitte ei võida raha," arvas ta.
Eesti kolme madalaima kütusehinnaga riigi seas
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer (RE) ütles aga, et võimalike aktsiisitõusu negatiivsete tagajärgede vältimiseks samme astumas.
"Loomulikult riik peab jälgima, mida teeb Soome, mida teeb Läti ja Leedu. Kui kas või vaadata alkoholiaktsiisi, siis Läti on tõstmas seda sellest suvest. Kui näiteks tubaka ja alkoholiaktsiisi tõusu puhul ka nüüdne koalitsioon arvestab väga tõsiselt salaturuga, siis juba järgmisel aastal suurendab valitsus maksu- ja tolliameti võimekust salaturuga võitlemisel," sõnas ta.
Holsmer arvas, et kuna praegu on Eesti kolme kõige madalama kütusehinnaga riigi seas Euroopas, siis ei saa öelda, et viis senti tõusu kütuse lõpphinnas oleks väga traagiline.
Vabaerakonna esindaja Andres Ammas nõustus sellega, et naabritelt tuleb õppida.
"Leedu tõstis 2009. aastal järsult diislikütuse hinda ja vähem kui aasta pärast langetas selle tagasi, kuna hakati käima tankimas Poolas," ütles ta.
"Kui kolleeg Reformierakonnas räägib viiest sendist, siis Eesti Õliühing on välja arvutanud, et ainuüksi kasvanud maksude tõttu on viie aasta pärast 60-liitrine kütusepaak vähemalt 18 eurot kallim. Praegu oli mugav kütuseaktsiisi tõsta lihtsalt selle pärast, et kuus aastat ei ole tõstetud ja et hetkel on kütuse hind suhteliselt madal," sõnas ta.
Tarmo Tamm (KE) lisas, et tuleks maksustada neid valdkondi, kus raha on olemas, näiteks panku.
"Pangad on 13 aastaga teeninud Eesti riigis kokku 2,6 miljardit eurot kasumit ja tulumaksu on maksnud ainult 59 miljonit, ehk 2,3 protsenti," tõdes ta.
Koalitsiooni kallimad lubadused on lastetoetuste tõstmine 15 euro võrra esimese ja teise lapse puhul ning alates kolmandast lapsest 200 eurot lisaraha perele, sotsiaalmaksu langetamine ühe protsendi võrra, tulumaksuvabamiinimumi tõus 60 euro võrra ning madalapalgaliste maksutagastus – kuni 900 eurot aastas miinimumpalga saajatele.
Toimetaja: Madis Järvekülg