Ossinovski: vastutustundlik oleks president valida riigikogus
Valitsuse pressikonverentsil presidendivalimistest rääkinud koalitsioonierakondade juhid nõustusid, et Eesti järgmine president peab olema erakondadeülene, kuid ei jõudnud ühele meelele, kas see välistab automaatselt erakonnaliikmeks olemise.
Peaminister Taavi Rõivas (RE) selgitas, et riigikogus presidendi äravalimiseks peab puhtaritmeetiliselt olema erakondadeülene ja laia konsensusega kandidaat, kuivõrd koalitsioonierakondadel jääb minimaalselt vajalikust 68-st häälest puudu üheksa, et president riigikogus ära valida.
"Kui iga erakond valib oma lemmiku ja takerdub jäigalt tema taha, siis on selge, et parlamendis eesmärgini ei jõua. Eesmärk on selgitada välja, kas parlemanedierakonnad on valmis koostööks ja leppida kokku kriteeriumid, millele president peab vastama," selgitas Rõivas.
Ta nimetas enda jaoks oluliste kriteeriumitena tugevust välis- ja julgeolekupoliitikas, suutlikkust olla ühiskonna ühendaja ja liitlassuhete oluliseks pidamist. "Eestit ei tohiks näha isolatsioonis," rõhutas peaminister.
Tagaotsitav: erakondadeülene kandidaat
IRL-i esimees Margus Tsahkna nõustus peaministriga, et kandidaat peaks olema erakondadeülene, kuid välistas tema kuulumise erakonda.
„Eesti tulevane president, kui see parlamendis ära peaks valitama, on selgelt eraondadeülene president. Seetõttu on loogiline, et see kandidaat on ka erakondadeülene kandidaat. Olen nõus, mida Andrus Ansip ütles välja, et suure tõneäosusega peab ta tulema kusagilt väljastpoolt erakonda, mistõttu Siim Kallase ja Marina Kaljuranna võimalused on selle järgi välistatud," liigitas Tsahkna ka parteitu Kaljuranna ebasobivaks kandidaadiks.
"Ei saa toimuda kokkuleppeid kusagil erakondade tagatubades. Erakonna huvid tuleb tagaplaanile lükata. Ja lihtsalt „trikoovoore“, et tõsta end ajakirjanikele huvitavaks, pole samuti vaja," teatas Tsahkna.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski ei pidanud parteitust niivõrd oluliseks. "Põhiseaduse mõte on, et president ei tohiks olla erakonnapoliitika osa, vaid erakonnaülene. Seega põhiseadus küll soosib neid kandidaate, kes on erakonnavälised, aga ma ei taha kuidagi ka poliitikuid otse välistada. Eestis kindlasti on poliitikuid, kes on võimelised erakondadeülesed olema," rehabiliteeris Ossinovski erakondliku kuuluvusega võimalikke kandidaate.
"Me ei taha Eestile ühe või teise erakonna presidenti, vaid kogu Eesti rahva presidenti. Oleme kuulnud mõne kandidaadi maailmavaatelisi sõnumeid, aga mitte, mida ta presidendina teeks või ütleks teatud küsimustes, kus ta käitub põhiseaduse garandina," viskas Ossinovski vihjeid õhku.
Ossinovski: presidendivalimine ei saa minna "musta kasti"
Ossinovski pidas ainuõigeks presidendivalimist riigikogus. "Olen kogu aeg seda meelt, et presidendivalimine on riigikogu töö, ta võiks proovida oma töö ära teha. See ei ole vastutustundlik, kui valimine läheb „põllule“ musta kasti. Loodan, et kõik erakonnad pingutavad, et see töö saaks riigikogus tehtud," leidis Ossinovski.
Rõivas ei mõistnud, kuidas saab mõnele kandidaadile ette heita tema populaarsust rahva seas ning leidis, et see ei tohiks olla automaatselt välistav asjaolu. "Ei peaks valima ka Eestile ebapopulaarset presidenti," pööras peaminister olukorra vastupidiseks.
"Eesti saab kindlasti presidendi, ma olen täiesti kindel selles," võttis Tsahkna erakonnajuhtide mõttevahetuse naljatamisi kokku.
Toimetaja: Merilin Pärli