Eesti EL-i eesistumine toob ametnikele kuuepäevased töönädalad

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
27.09.2016 10:20
Rubriik: Eesti

Eesti eesistumisega Euroopa Liidus seotud ametnikud peavad eesistumise ajal 2017. aasta teises pooles arvestama kuuepäevase töönädalaga.

"Tõepoolest on tavaline, et eesistujal on kuuepäevased töönädalad," tunnistas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ettevalmistava meeskonna juht Piret Lilleväli BNS-ile. "Eesistumise eel ja ajal suureneb märgatavalt Brüsselis, aga ka Eestis paljude töötajate koormus," lisas ta samas.

Eesti esinduse juht Euroopa Liidu juures Brüsselis Kaja Tael rääkis, et eesistumise ajal peavad esinduses töötavad diplomaadid arvestama töötegemisega ka pühapäeval, et valmistada ette uue nädala kohtumisi.

"See siiski ei tähenda, et kõigil ja alati on pühapäev tööpäev, vaid sõltub järgmise nädala teemadest, nõukogudest, kohtumistest ja teistest üritustest Brüsselis. Pidevalt tuleb kuuepäevaste töönädalatega arvestada osadel juhtivametnikel, sealhulgas kindlasti Kaja Taelal, Eesti alalisel esindajal Euroopa Liidus juures, suursaadik Clyde Kullil ja nende lähimatel abilistel," selgitas Lilleväli.

"Selline töökorraldus ei tule neile, kes on otsustanud oma käe eesistumisele anda, üllatusena," rõhutas ta samas.

Taela sõnul vajavad kõik ametnikud eesistumise ajal väljalülitamise aega, ning arvestades, et töötada tuleb ka pühapäeviti, peab laupäev olema inimestele vaba.

"Kindlasti vaatame, et kõigil oleks tuge ja abi. Esinduses on nüüd inimesi üle kahe korra rohkem. See tähendab, et asjad, mida enne pidi tegema üksinda, on nüüd jagatud meeskonna vahel. Tööd on küll rohkem, aga tuge on ka rohkem," rääkis Tael eesistumist kajastaval kodulehel avaldatud artiklis.

Lillevälja sõnul tuleb inimesed nii Brüsselis kui ka Eestis võimalikult hästi ette valmistada ning valitsuse Euroopa Liidu sekretariaat soovib neid võimalikult palju toetada.

"Enne Brüsselisse pikaajalisse lähetusse saatmist läbivad kõik töötajad põhjaliku tervisekontrolli. Lisaks saame pakkuda inimestele vajadusel nõustamist ja kriisiabi eesistumise ajal. Teame varasemate eesistujate kogemustest, et peame jälgima, et inimesed tööl läbi ei põleks," märkis Lilleväli.

Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja järgmise aasta 1. juulist 31. detsembrini.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus