Tarankovi tapja tunnistas end süüdi
Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumajas esmaspäeval kohtu ette astunud Juri Vorobei tunnistas end süüdi Eesti kuritegeliku ilma juhi Nikolai Tarankovi tapmises.
Riigiprokurör Vahur Verte tegi ülevaate süüdistusest ja pärast seda ütles Vorobei (36), et tunnistab end tapmises süüdi.
Vorobei kaitsja on vandeadvokaat Aadu Luberg.
Kohus kuulas päeva esimeses pooles Vorobei ütlusi ning jätkas protsessi pärastlõunal tunnistajate kuulamisega.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tulistas Vorobei Tarankovi (63) surnuks mullu 13. septembril Läänemaal Saunja külas tekkinud tülis.
Süüdistuse järgi läks Vorobei mullu 13. septembril Saunja lahe äärde Supeluse kinnistule, kus Tarankov kalastamas oli.
Vorobei sõnul tekkis tüli sellest, et ta oli andnud Tarankovi teadmata garantii kütuseärile just sellega, et ta oli Tarankovi lähedase peretuttava poeg.
Kuna Vorobeile tundus, et tüli tõttu Tarankoviga on tema ja tema lähedaste elu ohus, siis tulistas ta kaasas olnud püstolist CZ seitse korda Tarankovi kehasse ja pähe, mistõttu too kohapeal suri.
Vorobei põgenes kuriteopaigast, kuid kui talle meenus, et unustas sinna oma mütsi, läks tagasi ja leidis mütsi üles, ühtlasi tõstis ta Tarankovi surnukeha tema maasturisse.
Kuriteopaigast minema sõites peitis ta tapmiseks kasutatud püstoli Lääne-Nigula vallas Keedika külas maasse ning sõitis Tallinnasse, kus viskas ära oma verised riided.
Tarankovi surnukeha leiti järgmise päeva pärastlõunal tema maasturist, kuhu Vorobei oli ta pärast tapmist tõstnud.
Keskkriminaalpolitsei pidas Tarankovi lähedase peretuttava poja Vorobei tapmises kahtlustatuna kinni mullu 22. septembril Tallinnas ning prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal ta vahistati.
Samal päeval näitas Vorobei politseile ette ka koha, kuhu ta püstoli oli peitnud.
"Kahtlustatav peeti kinni vahetult enne Nikolai Tarankovi matuseteenistust," on ERR.ee-le öelnud keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo juht Rene Kanniste.
Keskkriminaalpolitsei politseimajor Ago Leis ütles ERR.ee-le, et Vorobei tegutses üksi ning ettekavatsetult.
Leisi sõnul ei ole uurimine tuvastanud kellegi teise seotust Tarankovi tapmisel.
"Tapmise motiive oli mitu, peamiseks aga isiklik solvumine, pettumus, mis viis kauaaegsed tuttavad nii kaugele, et teineteist ei mõistetud. Süüdistataval olid Tarankovi suhtes teatud ootused, ta ootas abi, kuid sellest Tarankov keeldus. Tegemist ei olnud hetkeemotsioonidega, kohtumiseks oli vaid üks kindel põhjus," märkis Leis.
"Kuigi meil oli kahtlusi õige inimese suhtes juba loetud päevade jooksul, tuli koguda piisavalt tõendeid. Selleks kulus mitu päeva tööd sündmuskohal ja toiminguid mujal. Metsaala, mis tuli väga põhjalikult läbi kammida, oli suur ning, iga jälg aga olulise tähtsusega," selgitas Leis.
Riigiprokurör Vahur Verte rääkis ERR-i raadiouudistele, et Tarankov ei kiitnud heaks Vorobei poolt ette võetud ärilisi samme ning andis mõista, et seetõttu võib Vorobei elu olla ohus.
"See oht, mida Vorobei ise enda sõnul pidas ka reaalseks, tulenes eeskätt Nikolai Tarankovile omistatud positsioonist ja tingiski selle, et eelmise aasta 13. septembril valis Vorobei viisi, mille abil oli tema hinnangul ainuvõimalik sellest probleemist lahti saada või vabaneda," tõdes Verte.
Verte nentis, et kas tapmine oli ainus viis või alternatiiv, mida Vorobei kaalus, selgub kohtupidamise käigus.
Tarankovi peeti Eesti organiseeritud kuritegevuse ja selle katusorganisatsiooni ehk ühiskassa juhiks 1990-ndatest aastatest.
Karistusseadustik näeb tapmises süüdimõistmisel ette kuue- kuni 15-aastase vangistuse.
Nikolai Tarankov
Toimetaja: Marek Kuul