Liikluseksperdid: autokoolide tihe konkurents on langetanud õppekvaliteeti
Riiklikul sõidueksamil on esimesel katsel läbisaajate arv viimastel aastatel hakanud aina langema. Kuigi see protsent ei ole drastiliselt muutunud, leiavad liikluseksperdid, et autokoolide vahelise tiheda konkurentsi tõttu on langenud õppekvaliteet, mistõttu jõuavad kursuse läbinud õppurid ARK-i eksamile pooliku ettevalmistusega.
Kui 2015. aasta esimeses kvartalis läbis maanteeameti sõidueksami esimesel katsel keskmiselt 61,4 protsenti tegijatest, siis käesoleva aasta esimeseks kvartaliks on see protsent langenud 57,4 protsendini. Rääkides B-kategooria juhilubadest, siis ütleb maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur, et tihti tullakse eksamile liiga vähese ettevalmistusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me ju teame, et üks osa eksamist sõidetakse asulavälisel teel, suurematel kiirustel ja on tõepoolest olnud juhtumeid, kus eksamineeritav väidab, et ta on kas ühe tunni käinud asulavälisel teel või paar tundi, aga rasked õnnetused juhtuvad just asulavälisel teel," selgitas Kangur.
Liiklusalane konsultant Juri Ess, kes ka ise koostab autokoolidele õppeprogramme, ütleb, et turul tegutsevad paraku ka autokoolid, kelle teenus on võimalikult odava hinna nimel ebakvaliteetne ja praktiline pool vähene.
"Eeldatakse, et turg reguleerib ennast ise ehk kui autokool õpetab võib olla mitte nii kvaliteetselt, siis õpilane sinna autokooli lihtsalt ei lähe. Probleem on selles, et kaasaegne õpilane - tal ei ole lihtsalt nii palju infot, et otsustada, kuhu autokooli minna," räägib Ess. Seetõttu vaadatakse tema sõnul tihti hinnakriteeriumi, kuid hinna taga võib peituda otseselt sõidutundide arv, mis on otseses sõltuvuses hinnast.
Ka Eesti Autokoolide Liidu president Enn Saard tõdeb, et autokoolide loomine on väga lihtne, mistõttu tuleb koole nagu seeni juurde. "Kui me siin küsime, et kui kallid on sõidutunnid, siis heades koolides on need 18 kuni 19 eurot, siis ma olen kuulnud, et Tallinnas sõidetakse ka 10 euroga. Õudne konkurents on ka hinna alla löönud ja sealt tekivad ka need ülejalalaskmised," nendib Saard.
Ühe võimaliku eksamil põrumise põhjusena tuuakse välja ka see, et maanteeameti eksamile pääsemise järjekorrad on pikad.
"Üks eksami reeglitest on see, et inimene peab näitama kindlat sõidustiili, siin tekib küsimus, et kui inimene ei ole kaks kuud roolis istunud ja ta teeb eksamit, et kuidas ta saan seda kindlat sõidustiili näidata. Inimesed on sunnitud võtma lisasõidutunde, aga kui nad seda ei tee, siis avaldab teatud mõju," selgitas Juri Ess.
Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul tekitab järjekordi ka korduseksamite suur arv ehk need isikud, kes eksamit edukalt ei soorita, registreerivad ennast uuele eksamile.
Toimetaja: Allan Rajavee