Maakonnalehed on hädas maksude ja lugejate vähenemisega
Maakonnalehtede tiraažid on jäänud valdavalt sama suureks kui need olid eelmisel aastal samal ajal, kuid ajalehtede väljaandmine muutub kõrgete maksude tõttu aina keerulisemaks.
Ajaleht Vooremaa on tiraažilt üks väiksemaid maakonnalehti. Tänavu jaanuaris oli Vooremaa keskmine tiraaž 2200. Aastaga on tiraaž jäänud samaks. Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik ütles, et peamine probleem lehe väljaandmisel on siiski lugejate vähenemine, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Osad inimesed lähevad välismaale tööle ja osad lihtsalt lahkuvad meie hulgast, see on number üks probleem," sõnas ta.
Laasik oli murelik ka ajalehe laialiveo kõrge hinna pärast.
"Laialiveo hinnad kerkivad igal aastal. Nad kerkivad nii, et nad ei ütle ju otse, et sellele ja sellele asjale pannakse nii palju juurde - see on pidetud kuhugile sisse ära," sõnas ta.
Omniva postiteenuste divisjoni juhi Kaido Padari sõnul tingis posti laialiveo hinnatõusu eelmise aasta sügisel see, et tänavu suurenes miinimumpalk. Algul soovitud hinnatõusu protsent vähenes läbirääkimiste käigus.
"Midagi muutunud viimastel kuudel ei ole. Tulles tagasi läbirääkimiste juurde, mida eelmise aasta sügisel pidasime ajalehtede liiduga, siis meie esialgne soov oli rohkem kui 6,5 protsenti, lõpuks saime keskmise hinna juures 4,3 protsenti kokkuleppe. Samas selle aasta esimesest jaanuarist tõusid miinimumpalgad kümme protsenti ja see on kandes peamine kulukomponent," rääkis ta.
Väikeste maakonnalehtede põhimured on ühesugused. Kui võrrelda eelmise aasta ja tänavuse jaanuari maakonnalehtede tiraaži, siis suurt kukkumist pole olnud. Osal lehtedel on trükiarv saja kuni kahesaja võrra vähenenud, aga mitte kõigil.
Toimetuste hakkasaamine on keeruline. Nagu Vooremaa peatoimetaja, nii nimetas ka Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annom probleemiks seda, et paljud lugejad on kodukandist lahkunud. Lehte tellitakse küll ka uude elukohta, aga leht ei jõua alati kohale. Kui see kordub, loobutakse tellimusest.
"Veebruari alguses tuli ridamisi Tallinnast kaebusi, et inimesed ei saa meie paberlehte kätte," tõdes ta.
Kalev Annomi sõnul on ka ebaõiglane, et ajalehtede omanikud peavad maksma üheksa protsendi suurust käibemaksu.
"Miks peaks seda maainimest, kellel kioskit, kauplusest lehe ostmise mugavust ei ole, kes on ettenägelik ja tellib lehe ette, hoolsuse eest riik karistama käibemaksuga," sõnas Annom.
Maakonnalehtedel on raske aeg ja sunnib otsima uusi väljundeid. Selleks on digitaalne lehetellimus, veebiajalehe arendamine ning sotsiaalmeedia kaudu lugejatega suhtlemine.