Kohtla-Järve linnapea kohuseid täidab abilinnapea Ljudmila Jantšenko

Ljudmila Jantšenko (Foto: Facebook)
Sergei Mihhailov
2.09.2016 11:00
Rubriik: Eesti

Kuna Kohtla-Järve keskerakondlasest linnapea Jevgeni Solovjovi süüdimõistmine kuritegudes jõustus ja ta peab ametist lahkuma, siis täidab kuni tema lahkumise ja uue linnapea valimiseni meerikohuseid abilinnapea Ljudmila Jantšenko.

Kohtla-Järve linnasekretär Vadim Vilde ütles ERR-i venekeelsele uudisteportaalile, et linnapea puudumisel võtab tema ülesanded üle linnavalitsuse vanim liige, kelleks ongi abilinnapea Jantšenko.

Solovjov vabastatakse linnapea ametist erakorralisel istungil järgmisel nädalal ning seejärel on volikogul kaks kuud aega valida uus linnapea.

Varem on ERR kirjutanud, et uueks linnapeaks võib saada senine abilinnapea, reformierakondlane Vitali Borodin.

Kahes alama astme kohtus korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud Solovjovi ja Kohtla-Järve endise abilinnapea Jüri Kollo süüdimõistmine jõustus esmaspäeval, kui riigikohus ei võtnud nende advokaatide kaebusi arutusele.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus