Sulev Kõks: aastal 2032 on geneetiliselt muundatud organismid palju enam levinud
Transgeenne tehnoloogia on aastal 2032 palju rohkem kasutuses, usub Tartu Ülikooli patofüsioloogia professor Sulev Kõks.
Ta on üks ravimvalku lüpsva kloonlehma projekti algatajaid ning näeb ka ravimitööstuse tulevikku eeskätt selles, et muundatud geenidega loomade abil saab ravimeid toota palju odavamalt. Kuid mitte ainult.
Kõksi arvates on aastal 2032 olemas farmid, kus kasvavad sead, kelle immuunsüsteemi geenid on inimese omad. Nende sigade sees kasvanud maksad ja neerud, mida on võimalik ilma äratõukereaktsioonita siirata inimestele.
Kuid mis muutub selleks ajaks inimeste tervisekäitumises?
Tervisekäitumises on väga palju moeteemasid. Loodan, et inimesed on siis nii targad, et soolapuhumise ja dieedihullustega ei tegele. Tervisekäitumine on läinud ratsionaalsemaks. Saadakse aru, et ka adekvaatne puhkus on tervisele oluline, võib olla on taibatud, et tähtis on see, et inimene ei pea välja nägema nagu Barbie või filmitäht, tähtis on, et inimene oleks õnnelik.
Vaba aega on inimestel aina rohkem, selle sisustamine muutub aina olulisemaks.
Kuid suured globaalsed teemad on ilmselt siis palju olulisemad. Suure osa maailma jaoks on oluline, kust saada puhast vett, kust saaks kõhu täis ja kust saada elementaarseid ravimeid, näiteks kasvõi insuliini, mille puhul nõudlus ületab tänasel päeval Aasia riikides pakkumist kümme korda.
Toimetaja: Marju Himma