Lapsed ja eakad saavad Eesti kodanikuks senisest lihtsamalt
Riigikogu toetas täna kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muudatusi, mis lihtsustavad alla 15-aastastel ja üle 65-aastastel isikutel Eesti kodakondsuse saamist.
Siiani sai Eestis sündinud alla 15-aastane alaealine Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras siis, kui tema vähemalt viis aastat Eestis elanud kodakondsuseta vanemad seda taotlesid. Täna kolmanda lugemise läbinud seadusemuudatusega saavad sellised lapsed kodakondsuse juba sünni hetkest ilma, et vanemad peaks seda taotlema.
Seaduse jõustumise ajal Eestis elavad alla 15-aastased määratlemata kodakondsusega isikud, kelle määratlemata kodakondsusega vanemad on elanud Eestis vähemalt viis aastat, saavad kodakondsuse seadusemuudatuste jõustumise hetkest. Vanemad saavad ka sellisest kodakondsuse andmisest loobuda ühe aasta jooksul.
Samuti lubab eelnõu alaealistel omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Täisealiseks saades tuleb neil aga kolme aasta jooksul loobuda kas Eesti või muu riigi kodakondsusest.
Lisaks näeb seadusemuudatus ette, et üle 65-aastased inimesed ei pea enam kodakondsuse keeleeksamil läbima selle kirjalikku osa, vaid võivad sooritada ainult suulise keeleeksami.
"Igasugune jutt sellest, nagu oleks valitsus muutmas kodakondsuspoliitikat, on alusetu. Kõik kriteeriumid, mis puudutavad nii eesti keele õpet kui ka eksamitingimusi, mis on siiani olnud Eesti kodakondsuse saamiseks, peavad säilima ka tulevikus. Mida me oleme otsustanud teha, on üksnes inimlikumaks muutmine selles küsimuses, et kõikidelt, ka väga eakatelt inimestelt, kes endiselt peavad vastama kõikidele nõutud kriteeriumidele – ma rõhutan, et nõutav on nii keeleoskus kui ka põhiseaduse tundmine –, ei pea ilmtingimata nõudma kirjalikku eksamit, vaid seda on võimalik teha ka suuliselt. Ma usun, et inimlikult ka teie mõistate, et väga eakal inimesel võib kirjaliku teksti kirjutamine, ükskõik kas emakeeles või mõnes teises keeles, olla mitmesugustel põhjustel raskendatud," kõneles peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond) hääletuse eel riigikogu infotunnis.
Riigikogu saadik Ken-Marti Vaher (IRL) aga leidis riigikogu infotunnis, et üle 65-aastasi puudutav muudatus on keelenõuete lahjendamine. "Andke andeks, see keelenõuete lahjendamine toob tõenäoliselt kaasa täiendavad devalveerimised, mida me oleme kuulnud siin saalis läbi aastate. Nõutakse veel ja veel kodakondsusreeglite ülevaatamist ja lihtsustamist ning see ei ole kindlasti mitte mõistlik areng,” ütles Vaher.
Kolmandal lugemisel toetas seadusemuudatust 61 rahvasaadikut, selle vastu hääletas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, kokku 12 saadikut. Muudatused jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.
Seadusemuudatusele vastu hääletanud IRL oli seisukohal, et sellega muudetakse kodakondsuspoliitika põhimõtteid.
"Sisuliselt tähendab see seda, et surutakse kodakondsuseta vanemate siin sündinud lastele automaatselt alates sünnist Eesti kodakondsus peale ja lähtutakse põhimõttest ius soli ehk siis hakatakse esmakordselt jagama kodakondsust kohaõiguse alusel ilma tahteavalduseta," lausus õiguskomisjoni liige, IRL-i kuuluv Ken-Marti Vaher "Aktuaalsele kaamerale".
Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste selgitas, et kui need lapsed saavad täisealiseks, tuleb neil otsustada, kas nad tahavad olla Eesti kodanikud või mitte.
"Nendel saab olema aega kolm aastat ja siis nad teevad ise oma teadliku otsuse, kas nad tahavad olla Eesti kodanikud või mõne teise riigi kodanikud. Nii et selle sammuga me vähendame kodakondsuseta laste arvu ja neid lapsi on umbes 300," märkis reformierakondlane Rait Maruste.
Maruste sõnul järgitakse kodakondsuspoliitika põhimõtteid, kuid Eesti on silmitsi üha uute probleemidega, mida tuleb lahendada. Neist üks puudutab enam kui 65-aastastele pandud nõuet sooritada ka kirjalik eesti keele eksam. Täna vastu võetud seadusemuudatus vabastab nad eesti keele kirjalikust eksamist.
"Kui inimene oskab mõistlikul määral eesti keelt suulises vormis, siis selleks peaks pensionärile toimimiseks piisama Eesti kodanikuna," põhjendas Maruste.
"See keelenõuete lahjendamine toob tõenäoliselt kaasa täiendavad devalveerimised, mida me oleme kuulnud siin saalis läbi aastate. Nõutakse veel ja veel kodakondsusreeglite ülevaatamist ja lihtsustamist ning see ei ole kindlasti mitte mõistlik areng," teatas Ken-Marti Vaher.
Maruste lisas, et lähiajal tuleb riigikogul seisukoht võtta ka topeltkodakondsuse osas. Praegused seadused seda ei võimalda, kuid mitmetel sünnijärgsetel välismaal elavatel Eesti kodanikel on tihti ka mõne selle riigi kodakondsus, kus nad elavad. Ka nende lastel on mitu kodakondsust, kuid seadus topeltkodakondsust ei luba ning eeldab, et nad ühest loobuvad.
Toimetaja: Maarja Roon, Liis Velsker