Vabamu nimega tahab muuseum panna inimesi vabadust rohkem väärtustama
Ajaloolane Toomas Hiio pole okupatsioonide muuseumi nimevahetusega nõus, sest okupatsioonid on osa eestlaste identiteedist. Muuseumi tegevjuhi Merilin Piipuu on nimevahetuse taga püüe panna vanemad inimesed tänast vabadust rohkem väärtustama ja aidata noortel lähiajalooga paremini suhestuda.
Piipuu rääkis saatele "Uudis+", et muuseumi eesmärk panna külastaja tunnetama vabaduse väärtust. Selle jaoks plaanib muuseum pühendada alumise korruse okupatsioonide ja ülemise korruse vabaduse perioodile.
"Vabadus on midagi, mida me täna võtame loomulikuna, aga see on triumf okupatsiooni üle ja vabaduse kaudu saab rääkida väärtustest," ütles Piipuu.
Piipuu hinnangul on vaja rääkida faktide kõrval ka väärtustest, et mõista, miks Eesti riik vabaduseni üldse jõudis. "Kui me jääme ainult rääkima sellest perioodist ja ei seosta seda tulevikuga, siis jääbki see kellegi kaugeks ajaks," nentis Piipuu.
"Okupatsioonidel, eeskätt nõukogude okupatsioonidel on eestlaste identiteedis oluline koht ja neid inimesi, keda see üht- või teistpidi on puudutanud, on sadu tuhandeid," leidis Hiio.
Piipuu tõstatas nimevahetuse õigustuseks küsimuse, et millega peaks 2000ndatel sündinud noor inimene okupatsioonide muuseumis suhestuma. "Kahtlemata on neil kergem täna suhestuda vabaduse, mitte sellega, et 1991. aastal lõppes okupatsiooniaeg. See aeg jääb neile juba natukene kaugeks," leidis Piipuu.
Hiio arvates ei ole küsimus ainult noores põlvkonnas. "Muuseumid kannavad edasi minevikku ja vanadele inimestele on viide okupatsioonidele muuseumi nimes väga oluline." Samuti võib nimevahetus Hiio hinnangul hakata mõjuma muuseumi külastatavusele.
"Loodan väga, et muuseumi nõukogu ja juhtkond teavad hästi, mida nad teevad ja suudavad selle külastatavuse viia sinna, kus ta oli muuseumi alguspäevil või isegi kõrgemale. Mingit kasu ei ole okupatsioonide teadvustamisest okupatsioonide muuseumis, kui seal keegi ei käi."
Toimetaja: Merit Maarits