Sepper: sooline diskrimineerimine töölevõtmisel ei kao ka lähiaastail
Võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperi hinnangul ei kao sooline diskrimineerimine inimeste tööle värbamisel ilmselt ka lähiaastail. Selle muutmiseks on Sepper välja käinud idee anonüümse värbamise veebirakendusest.
Mari-Liis Sepper tõdes Vikerraadio saates "Uudis+", et paraku esineb Eestis töölevõtmisel jätkuvalt soolist diskrimineerimist.
"Pean olema realist - ma arvan, et ka lähiaastatel ei kao sooline diskrimineerimine töölevõtmisel ja arvan, et Eesti ei ole erand Euroopa riikide kontekstis," märkis ta.
"Tööle värbamisel sooliste filtrite kasutamine on täiesti tänane reaalsus. On tööandjaid, kes kahjuks panevad töökuulutusse, et soovivad konkreetsest soost inimesi, teiseks tehakse ka eelvalikuid töövahendusportaalides või töövahendusfirmade poolt, kus filtreeritakse välja ainult ühe soogrupi esindajad," rääkis volinik.
Tema sõnul on seaduse silmis sooline diskrimineerimine ka see, kui tööintervjuul tuntakse suurt huvi kandidaadi eraelu suhtes, kas tal on lapsi, mis vanuses nad on, mis on kandidaadi perekonnaseis jne.
Võrdõigusvoliniku kantselei saatis aga sotsiaalministeeriumi uuenduslike ideede konkursile ideekavandi anonüümse värbamise veebirakenduse loomiseks, mis hõlbustaks kandideerimisdokumente anonüümseks muuta, kandidaate hinnata ja koostada tööle soovijate paremusjärjestusi.
Sepperi sõnul kasvas idee välja tema enda kantselei meetodist, mis võeti kasutusele 2013. aastal. "Mõtte taga on see, et Eesti tööandjatel võiks olla lihtsam värvata, valida ja tööle võtta inimesi ning mitte jääda kinni ettekujutustesse või eelarvamustesse, et kes peaks konkreetset tööd tegema või ametikohal töötama. Fookus läheks võimalikult kandidaatide tegelikele teadmistele, oskustele ja kogemustele," selgitas ta.
Volinik rääkis, et uue veebirakenduse puhul edastaksid töölesoovijad tööandjale ainult need andmed, mida viimane vajab parima kandidaadi väljasõelumiseks - isikuandmed jäävad tagaplaanile, esiplaanile tulevad kogemused, haridus- ja töökäik ning teadmised ja oskused.
Veebirakendusega saaks tema sõnul teha mitut asja, kandideerimine on neist vaid üks. "Teine pool on see, kuidas tööandja valiku tegemine käib. Tal on võimalik anonüümselt ka kandidaate hinnata, hoides tähelepanu sellel, milline on inimese haridus- ja töökäik ning kas ta sobib ametikohale, mitte keskendudes sellele, mis soost ta on või kas tal on lapsi, et võimalikult varases värbamisprotsessis ära hoida igasugune eelarvamuste ja subjektiivsete hinnangute mõju, et võimalikult objektiivselt ja õiglaselt hinnata töölesoovijaid," selgitas ta.
Sepperi sõnul väheneks uue rakenduse kasutamisel ka nn onupojapoliitika töölevõtmisel.
Võrdõigusvolinik rõhutas, et rakendus on alles idee tasandil, kuid ta loodab, et huvilisi tekib. Tema sõnul võiks esmajärjekorras olla avalik sektor see, kes vaatab oma värbamisprotsessid üle ja kaalub uue meetodi kasutuselevõtmist.
Toimetaja: Merili Nael