Riik tahab radikaliseerumist ennetada kooli ja kogukonna tasandil
Et ennetada olukordi, kus sotsiaalsed probleemid viivad inimeste radikaliseerumiseni ning seeläbi julgeolekuprobleemideni, plaanib riik hakata äärmuslusega tegelema juba kooli ja kogukonna tasandil.
Pärast eelmise aasta Pariisi terrorirünnakuid tegi siseministeeriumi juures tegutsev terrorismivastane nõukogu ettepaneku, et Eestil tuleb luua kogukonnapõhine radikaliseerumise ennetamise programm. Ettepaneku mõte oli selles, et paljusid terrorirünnakuid saaks ennetada, kui äärmuslus juba eos ära tunda, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Siseministeeriumi julgeoleku asekantsleri Erkki Koorti sõnul pole radikaliseerumine iseenesest julgeolekuprobleem, vaid sotsiaalne küsimus. Julgeolekuprobleemiks saab see siis, kui õige aeg reageerida on mööda lastud ja radikaliseerunute hulk ühiskonnas on läinud liiga suureks.
"Hästi oluline on see, et radikaliseerumise puhul on enamiku inimeste arvamus, et sellega peab tegelema politsei. Kui aga sellega peab tegelema politsei, siis on juba ühiskonnana hiljaks jäädud. Hästi oluline on, et kogukonnad ise töötavad kaasa ja samamoodi on ääretult oluline haridus- ja kultuuriasutuste panus radikaliseerumise märkamiseks ja just noorte radikaliseerunute ära tundmiseks," rääkis Koort.
Nimelt ongi mitmes riigis radikaliseerumise vastase võitluse eesliinil just kohalikud omavalitsused, kus äärmuslusse kaldunud inimeste ja gruppide kogukonda tagasitoomisega tegelevad vastavad spetsialistid.
Iseenesest ei tähenda deradikaliseerimine midagi eriti keerulist. Koorti sõnul piisab tihti sellest, kui pakkuda äärmuslikele mõtetele ja tegevustele alternatiivi.
"Radikaliseerutakse laias laastus kahel põhjusel: ühelt poolt kindlasti seepärast, et asi hirmsasti huvitab, aga tihti on põhjus ka parema tegevuse puudus. Nii et ääretult tähtis on pakkuda noortele muud tegevust, et nad ei satuks radikaliseerumise lõksu," selgitas Koort.
Radikaliseerumise vastase programmi õnnestumiseks peab Koort oluliseks nii ametnike kui ka õpetajate ja kultuuritöötajate vastavat koolitamist.
"On ääretult tähtis, et nad tunneksid ära, millised esimesed märgid avalduvad, kui inimest on veel võimalik aidata ja suunata ta deradikaliseerumise programmi," ütles asekantsler.
Ka kaitsepolitsei Lõuna osakonna direktori Janek Järva sõnul on tähtis, et radikaliseerumist varakult ära tuntaks.
"Üldiselt on nii, et radikaliseerunud inimene on konfliktis ühiskonnaga. Kuskil sellel teljel on kindlasti näha, kuidas inimese käitumine muutub, tema arusaamad muutuvad, aga hästi lihtsalt öeldes on radikaliseerumise protsessis olev inimene nagu maailmaga riius. Nüüd on tarkus seda pinget ära tunda," rääkis Järva.
Samuti usub ta, et radikaliseerumise vastasele võitlusele aitab kaasa just see, kui kogukonnad on tihedamalt seotud.
Toimetaja: Merili Nael