Venemaa keeldub endiselt koostööst küberrünnakute uurimisel

13.12.2008 16:43
Rubriik: Eesti
Eesti ei ole siiani küberrünnakute uurimisel Venemaalt õigusabi saanud ja see takistab ründajate tabamist.
"Pärast Venemaalt õigusabipalve osas eitava vastuse saamist kriminaalmenetlus seisab," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu ERR Uudistele.

Riigiprokuratuur saatis Vene peaprokuratuurile eelmise aasta maikuus õigusabipalve, milles paluti abi aprilli lõpus alguse saanud Eesti vastaste küberrünnakute korraldajate tabamiseks. Sisuliselt soovis Eesti tuvastada IP-aadresside järgi küberrünnakuid sooritanud arvutite kasutajaid.

Venemaa keeldus õigusabipalvet täitmast, öeldes, et Eesti ja Venemaa vaheline vastastikuse õigusabi leping ei näe taotletud toimingute tegemist ette.

Riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et koostöö Venemaaga halvenes juba 2006. aasta kevadest, kui vahetusid Venemaa justiitsminister ja peaprokurör. "Sellest ajast alates on Venemaa keeldunud oma kodanikke kahtlustatavana üle kuulamast, selgitades, et see ei ole neil lubatud."

Samas on Venemaa täitnud õigusabipalveid, mille sisuks on näiteks tunnistajate või kannatanute ülekuulamine. "Samuti toimib teatud määral uurimisasutuste vaheline infovahetus," ütles Aas.

Peaprokurör ei osanud öelda, palju neid juhtumeid kokku on, kus ülekuulamisteks oleks abi vaja. "Kuna Venemaa on korduvalt ja selgelt deklareerinud, et ta ei kuula oma kodanikke kahtlustatavatena üle ega tee nende suhtes muid uurimistoiminguid, siis viimasel ajal oleme selliste õigusabipalvete saatmisest loobunud."

Riigiprokuratuur alustas küberrünnakute uurimiseks kriminaalmenetlus karistusseadustiku arvutikahjurlust ja arvutivõrgu ühenduse kahjustamist käsitlevate paragrahvide järgi 2007. aasta mais. Süüdimõistmisel saab nimetatud kuritegude eest raskeima karistusena mõista kuni kolm aastat vangistust.
Toimetas
Kirsi Lattu

Kommenteeri