Politsei: Eestisse pole vaja omaalgatuslikke korrakaitsesalku
Politsei hinnangul ei ole Eestisse vaja omaalgatuslikke korrakaitsesalku, nagu on asüülitaotlejaid majutavates Soome linnades organiseerinud end Odini Sõdalasteks nimetav ühendus.
Põhja prefektuuri operatiivjuht Valter Pärn ütles, et politsei Eestis selliste rühmade järgi vajadust ei näe, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Politsei on Eesti riigis olemas ja oma inimeste eest me suudame seista, nii et selliseid karistusüksusi meil siia Eestimaale liikuma ei ole vaja," sõnas ta.
Soome meedia andmeil tegutseb Tallinna loodud rühm Soome Kemi rühma haruna. Kemis on pagulaste vastuvõtukeskus ning Kemi on lähestikku Rootsi piiri ääres asuva Tornioga, mis võttis mullu vastu tuhandeid Rootsi kaudu riiki saabunud põgenikke.
Meedia andmeil seisavad Soome Odini sõdalased "valge Soome" ja turvalisuse eest ning patrullide mõte on kaitsta elanikke vägivaldsete varjupaigataotlejate eest.
Facebookis on loodud mitu Odini Eesti sõdalaste lehekülge. Odini sõdalaste kinnisel toetusrühmal on tänaseks üle 3000 toetaja.
Selle grupiga kutsutakse ühinema mehi, kes pole ainult jutumehed arvuti taga. Meeskonda kirjeldatakse nii: "Kui sul puudub tõsine huvi kaitsta enda ja teiste lähikondlaste peresi inimeste eest, kes meie pereväärtuste peale sülitavad, siis ole hea ja ära raiska enda ega teiste aega!"
Eesti meedias Odini sõdalaste Eesti juhiks nimetatud Danel Puuder "Aktuaalse kaamera" sõnumitele ei vastanud.
Politsei operatiivjuhi Valter Pärna sõnul pole Eestis toimunud tähelepanu äratavaid pagulastega seotud korrarikkumisi. Pole aga välistatud, et sõdalastest patrullsalkade tegutsemine võib stabiilsuse asemel hoopis ärevust külvata.
"Nende väljaütlemised võivad olla küll hästi õilsad, aga nende tegevused võivad konkreetses situatsioonis ikkagi kontrolli alt väljuda ja kahju võib olla mõlemapoolne - nii nendele salklastele kui ka nendele isikutele, kelle eest nad siis oma lähedasi või kedagi kaitsta proovivad," selgitas Pärn.
Politsei sõnul on olemas mitmeid viise, kuidas inimesed oma lähedaste turvalisusesse panustada saaksid, nagu näiteks töö abipolitseinikuna. Abipolitseinikke on Eestis tuhatkond ja üks neist on näiteks Toompeal nõunikuna igapäevatööd tegev Sergei Metlev.
"Eestis eksisteerib väga tõhus kodanike kaasamise süsteem, see on abipolitseinike süsteem. Ja kodanik saab pöörduda politseisse, läbida politsei kursuseid ja osaleda patrulltöös alates jalgsipatrullist, lõpetades autopatrulliga," rääkis ta.
Kolm aastat abipolitseinikuna tegutsenud Metlev lisas, et kõik, kes tahavad avalikku turvalisusesse panustada, saavad seda ka praegu täiesti legitiimselt teha.
Toimetaja: Laur Viirand