Tehnilise järelevalve amet: veekeskuste liutorud on korras, probleem on mujal
Tehnilise järelevalve ameti (TJA) peadirektori asetäitja Kaur Kajaki kinnitusel vastavad suuremate Eesti veekeskuste liutorud Euroopa kaasaegsetele standarditele, pigem on probleem mujal: lastes, kes eiravad juhiseid või inimestes, kes ei hinda õigesti ohte ja oma tervist ning selles, et instruktorid ei suuda kõigil külastajatel pidevalt silma peal hoida. Politsei algatas juhtunus täna ka kriminaalasja.
Veekeskustes juhtub aastas pea paarkümmend sellist õnnetust, mille puhul tuleb kutsuda kiirabi. Viimati laupäeva Viimsi vastavatud veekeskusesse, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Tehnilise järelevalve ameti sõnul on veekeskuse ehitamine tavapärane ehitustegevus ja seal ei ole vaja tehnilise järelevalve ameti kooskõlastust.
Atraktsioonidele kehtivad aga kindlad ehitustehnilised nõuded, et liutorud ja muud atraktsioonid oleks õige kaldega, õigete nurkadega, õigesti paigaldatud. Samuti peavad veekeskustes olema üheselt mõistetavad sildid ja juhised, samuti vetelpääste, kuid inimene ise peab oma tervist ja ohtu õigesti hindama, selgitas Tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajak täna "Vikerhommikus".
"Kui inimene läheb veetorust alla, siis on mõistlik mõelda enne, kas mul on südamega probleeme. Kui torust alla tulla, siis on kaks asja. Esiteks, treenimata inimese jaoks on see suur füüsiline koormus ja teiseks on väga-väga tugev stress. Nende kombinatsioon võib olla hukatuslik," sõnas Kajak.
Ka on veekeskuses tavaliselt palju inimesi, on lapsi, on lärm ja muusika ning instruktoritel on järelevalve aluseid väga palju, nad ei jõua kõike jälgida, selgitas Kajak.
Mõistagi on veekeskusesse minnes väga oluline ka ujumisoskus. "Liutoru all on 1,80 meetrit sügav bassein. See ujumisoskus oleks hädavajalik, see on nagu autoga sõitmisel autojuhiloa olemasolu," rõhutas Kajak.
90 protsendil juhtudest juhtuvad veekeskustes õnnetused lastega, tõdes Kajak. "Lapsed peavad sünnipäeva, vanemad arvavad, et veekeskuste liutorud on hea koht, kuhu lapsi hoida jätta. Lapsed armastavad eirata neid veekeskuste poolt antud juhiseid," märkis ta.
Näiteks moodustavad lapsed liutorus sõites rongi ehk sõidavad alla mitmekesi koos, kuigi ette on nähtud üksi. "Väga tavapärased on juhtumid, kus laps läheb mitte jalad ees, vaid pea ees," loetles Kajak.
Kajak kinnitas ka, et meie veekeksuste liutorud vastavad kõigile nõuetele. "Euroopas on olemas veetorude paigaldamise ja ehituse kohta standardid," lausus ta ja lisas, et kuigi standard on oma olemuselt soovituslik, on tehnilise järelevalve amet kõik Eesti suuremad veekeskused üle vaadanud.
"Me ei ole kohanud standardile mittevastavaid liutorusid," kinnitas Kajak, et ehitusliku poole pealt vastavalt veetorud kõikidele kaasaegsetele nõuetele. "Küll aga on probleeme sellesama organisatoorse poolega," märkis ta.
Politsei kontrollib erinevaid versioone, et selgitada, mis võis olla laupäeva õhtul Viimsi veekeskuses toimunud õnnetuse põhjuseks. Veest toodi siis välja teadvuse kaotanud 42-aastane naine, kes toimetati üliraskes seisundis haiglasse.
Veekeskuse kinnitusel vastavad keskuse liutorud kõikidele kehtivatele normidele.
Toimetaja: Liis Velsker