Koolidirektor: hätta jäävad nõrkade ainealaste teadmistega noored õpetajad
Tartu ülikoolis arutleti, kuidas õnnestuks noori õpetajaid paremini klassi ette minekuks ette valmistada, Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik leidis, et probleeme tekib uuel õpetajal eelkõige siis, kui ta ei ole oma aines piisavalt tugev.
Juba aastakümneid on õpetajakoolituse juures probleemiks olnud teooria ja praktika lõimimine, vahendasid ERRi raadiouudised. Tartu ülikoolis arutleti selle üle, kuidas õnnestuks õpetajakoolitust tõhustada nii, et ülikooli lõpetanud noored õpetajad oleksid klassi ette astumiseks paremini ette valmistunud.
Kõige silmapaistvam lõhe teoreetiliste ja praktiliste teadmiste vahel on Tartu ülikooli haridusteaduste vanemteaduri Äli Leijeni sõnul olnud aineõpetajatekoolituses. Olukorda parandaks tema hinnangul see, kui koos iga ainega seletataks sellega kaasnevaid konkreetseid didaktilisi küsimusi.
Leijen leiab, et õpinguid tuleb paremini praktikaga integreerida. "Mitte lihtsalt, et praktikat juurde või viia praktika kohe hästi õpingute algusesse, vaid pakkuda hästi palju võimalusi üliõpilasele, kuidas seostada seda teadmist, mida tutvustatakse neile teoreetilistes õppeainetes," lausus Leijan. Samuti tuleks tema arvates nende põhjal välja töötada ülesanded, mida nad saavad praktikas rakendada ja ülesannete kaudu seostada.
Seega ei aita tema sõnul mitte lihtsalt praktika juurde toomine, vaid ülesanded peaksid olema sellised, mis aitavad seda praktikaga paremini seostada ja mõtestada.
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi üldpedagoogika professor Edgar Krull selgitab just viimasel ajal kasutusse võetud tuumpraktika mõistet.
"Neid praktikaülesandeid valitakse hästi läbimõeldult, mis aitaksid kõige olulisemaid teoreetilisi seisukohti siduda praktikaga," täpsustas Krull. Praktikajuhendaja valdab teoreetilist seisukohta ja tuletab praktika käigus meelde ning aitab läbi mõelda, kuidas mõnes konkreetsest olukorras avaldub mõni üldisem seisukoht, lisas Krull.
Ainealaste ja didaktiliste teadmiste ühendamine võiks aidata ka noorte õpetajate tunniplaneerimist tõhusamaks muuta.
"Ma ise olin ka üks hetk üldhariduskoolis algaja õpetaja. Siis tegelikult põhirõhk läheb planeerimisel aine sisu tundmaõppimisele, tunni konspekti koostamisele, aga väga paljud muud asjad jäävad tähelepanuta," selgitas Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridusuuringute nooremteadur Ingrid Koni.
Koni tõdes, et märksa enam peaks näiteks jääma aega sellele, et mõelda, millised on õpilased klassis, milline on nende motivatsioonitase, kuidas seda hinnata, kuidas seda saaks tõsta jne.
Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik on füüsikaõpetajana paljude tudengite praktikajuhendaja olnud. Tema arvates tekitab eelkõige probleeme hoopis see, kui tulevane õpetaja ei ole oma aines piisavalt tugev.
"Noored inimesed, tulles õpetama konkreetset ainet, siis ainealased teadmised on nii nõrgad, et ta jääb seetõttu klassis hätta. Kui õpilased tabavad ära, et õpetaja ei tea, ei oska vastata, siis läheb kogu ülejäänud asi vastu taevast," lausus Ööpik ja nentis, et mingi muu meetod teadmisi ei kompenseeri.
Toimetaja: Liis Velsker